Suur kolimine!

Head lugejad, lõpuks ometi on valminud meie uus veebikodu aadressil www.heategu.ee Suure hurraaga kolib ka Heateo päevik sinna - viite uutele postitustele leiate avalehe allosast. Siinne päevik jääb küll alles, aga uusi postitusi enam ei tule. Õige pea suuname ka aadressi blog.heategu.ee tema uude õigusjärgsesse kohta. Häid kohtumisi juba uues kohas!

Noorte Riigikogu

Enne valimisi jõuab esmakordselt kokku tulla Noorte Riigikogu.

Toompeal asuvad tähtsamaid Eesti tulevikuküsimusi arutama 101 noort inimest vanuses 15-26, kes esitavad eeloleva laupäeva õhtuks eelnõud 10 valdkonna probleemide lahendamiseks.
Pühapäeval toimuval täiskogul menetletakse seaduseelnõusid ning pannakse nad hääletusele.

Noorte Riigikogu on kokku kutsunud Tegusad Eesti Noored (TEN) - et teada saada, kuidas otsustaksid tänased noored kultuuri, hariduse, majanduse, keskkonna ja teiste küsimuste üle. Aruteludesse on kaasatud nõunikke kõikidest valdkondadest; teiste hulgas on majanduskomisjoni ekspert Rainer Kattel PRAXISEST ning sotsiaalkomisjoni ekspert Riina Raudne Terve Eesti Sihtasutusest.

Täiskogu istungilt saab otseülekannet jälgida video või skypecasti vahendusel. Pühapäev, kell 9.00-12.30. Saadikutele saab küsimusi esitada ning teemasid arutada foorumis. Noorte riigikogulaste seas on ka Jaan Aps (sotsiaalkomisjon) ja Kairi Birk (keskkonnakomisjon) Heateost.

Kes on hea õpetaja?

... küsime järgmise teisipäeva õhtul Vanalinna Muusikamajas. Tule 13. veebruaril kell 18:00 Heateo Klubisse ja Sul on võimalus sel teemal nii kaasa mõelda kui rääkida.

Enamik meist on käinud koolis ja ma usun, et kõigil, kes on käinud koolis, on olnud vähemalt üks hea õpetaja, loodetavasti rohkemgi. Õpetaja, kelle tund oli huvitav ja innustav, kelle õpetatav aine köitis ja kellega oli lihtsalt tore suhelda. Mäletan kooliajast, et mu lemmikained olid just need, mida andsid head õpetajad - polnud vaja sundida end kodutöid tegema ega tulnud võidelda väsimuse ja apaatiaga tunni ajal. Näiteks praeguse inglise keele oskuse eest olen väga tänulik suures osas oma õpetajale - et ta oli olemas ja inspireeris mind ennast arendama, mitte üksnes kohusetundest koolitükke tegema.

Mis teeb ühest inimesest hea õpetaja? Kas heaks õpetajaks sünnitakse või kasvatakse? Kas Sinust ja minust ja üleüldse igaühest meie ümber võiks saada hea õpetaja?

Heateo klubis mõtiskleb professor Viive-Riina Ruus teemal "Kes on hea õpetaja?", seejärel toimub arutelu, kus kõigil kohalviibijail on võimalus esitada küsimusi ja avaldada arvamust. Seekordne klubiõhtu on ühtlasi võimalus saada rohkem infot Noored Kooli algatuse kohta, millest Artur kirjutas üleeile lähemalt siinsamas blogis ning millest sai lugeda näiteks eilsest Eesti Päevalehest. Et Noored Kooli projekt on suunatud õpetaja elukutse väärtustamisele ja just heade õpetajate koolitamisele, on meile väga oluline teada saada ka Sinu nägemust heast õpetajast.

Prof Viive-Riina Ruus on uurinud põhjalikult õppimise ja õpetamisega seotud küsimusi, kirjutanud muuhulgas õpetaja professionaalsusest ja väärtuste kriisist Eesti hariduses.

Heateo Klubi "Kes on hea õpetaja?"
Teisipäeval, 13. veebruaril kell 18:00
Vanalinna Muusikamajas (Uus 16).
Osavõtt tasuta - võtab kõigest natuke pealehakkamist :)
Registreeri end: eva@heategu.ee

Noored Kooli avalöök

Täna toimus Noored Kooli programmi kauaoodatud avalöök!
Väga lahe oli näha, et klubis Spirit oli nii palju inimesi, kellele see küsimus -- kuidas tuua teotahtelisi, võimekaid noori kooli õpetajaks -- läheb korda. Kusjuures nende hulgas ei olnud sugugi ainult hariduvaldkonna inimesed, vaid ka paljud ettevõtjad, kes soovivad hariduse arengusse Eestis panustada.

Lisaks kaasasutajale Hansapangale on meil tänase seisuga veel 13 toetajat Eesti juhtivate ettevõtete hulgast erinevatest valdkondadest, samuti toetab NK ideed Haridus- ja Teadusministeerium ning meie koostööpartner Inglismaal, Teach First UK.

Varsti algab värbamine! Jälgige infot Noored Kooli uuel koduleheküljel.

Pressiteade: Noored Kooli programm toob koolidesse noori õpetajaid

Priit Põldoja, Hansapank Eesti peadirektor ja SA Noored Kooli kaasasutaja

Haridusminister Mailis Reps

SA Noored Kooli tegevjuht David Rebane

Sõbrad, vabatahtlikud, liitlased

Pane pea tööle. Õpeta!

Kellega on Sinul homme hommikul esimene töökohtumine?

Lastel on nii palju energiat ja spontaansust, et tavalises kontorimiljöös selliseid töökaaslasi kuigi sageli ei kohta.

Londoni metroosse ja rongijaamadesse on ilmunud plakatid, mis kutsuvad üles töötama koolis õpetajana - koos kõige põnevamate inimestega maailmas.


Lahe, et Inglismaal on ka riigi poolt algatatud kampaaniaid õpetajaameti väärtustamiseks. Eestis on oodata samalaadset algatust programmi Noored Kooli näol, mille avamisüritus toimub juba teisipäeval (06.02).

Eelinfoks, seoses Noored Kooli programmiga toimub veebruari keskel ka "Tagasi kooli!" nädal, mille raames lähevad tuntud ühiskonnategelased - Toomas Hendrik Ilves, Indrek Neivelt, Hannes Tamjärv, Daniel Vaarik, Mihkel Kärmas ja paljud teised - tavalistesse koolidesse õpetajaks.

Loe ka Eesti Ekspressi artikklit 01.02.2007: Prominendid annavad koolitundi.

Kes harivad meie noori?

Heategu jätkab uurimist, kes on erinevates Eestile olulistes valdkondades tegusamad ja suurima ühiskondliku mõjuga kodanikeühendused.

Käesoleva aasta alguseks tegime ringi peale haridusvaldkonnale. Rõhuasetusega alusharidusest keskhariduseni.

Eriti avaldasid meile tublide tegijate seas muljet 2 kodanikeühendust:

MTÜ Hea Algus (www.heaalgus.ee) aitab lasteaedades ja algkoolides kujundada lapsekeskset õpikeskkonda, mis suurendab õppetöö tulemuslikkust ja tõstab laste, õpetajate ja lapsevanemate rahulolu.
Hea Alguse metoodikat levitatakse õpetajate täiendkoolituste kaudu.

SA Junior Achievementi Arengufond (www.ja.ee) keskendub noorte ettevõtliku ellusuhtumise arendamisele, sõltumata nende edasistest karjäärivalikutest.
Põhitegevusteks on õpilasfirmade programmi organiseerimine ja majandusõppe programmide pakkumine algkoolist keskkoolini, lisaks hulk täiendavaid projekte (nt Töövarjupäev).

Raportid organisatsioonide kohta:
http://hindamine.heategu.ee/

Aitäh Tuuli Reisbergile ja Kersti Käbinile, kes nimetatud organisatsioone vabatahtlike ekspertidena hinnata aitasid!

Järgmiseks valdkonnaks on - noorsootöö! Ehk siis - kes arendavad meie noori?

"Kuidas saan mina muutusi luua?"

küsis Artur eilsel noorteseminaril.

See küsimus ilmub teatava intervalliga meile kõigile, kuid iseäranis tuttav on noortele. Mida teha pärast kooli lõpetamist? Oma loengus keskendus Artur sotsiaalsele ettevõtlusele kui eneseteostusvõimalusele ning võrdles seda traditsioonilise äriettevõtluse ning kodanikualgatusega.

Erinevate ettevõtete näiteid presenteerides jõudis ta uue küsimuseni - kust saada muutuste loomiseks vajalikke oskuseid? Oma vastusena tutvustas ta uut haridusprogrammi Noored Kooli, mis on mõeldud väljapaistvatele noortele, kes tahavad ennast tõeliselt proovile panna - kahe aasta jooksul koolis õpetajana. Neile, kes seminarile ei jõudnud, Arturi presentatsiooni näeb siit.

Paar udust pilti ka: (meil on, ausõna, vaja fotograafi)

Homses Postimehes ja Päevalehes

Erilehena ilmub reedeste päevalehtede vahel MANIFEST, kus on ära toodud kodanikeühenduste ootused järgmisele Riigikogu koosseisule ja valitsusele. Lisaks manifestile ja selle kommentaaridele on erilehes lood seitsmelt Eesti ajakirjanikult, kes tutvustavad erinevaid kodanikeühendusi ja neist ühiskonnale sündivat kasu.

Ajakirjanikud, kelle hulgas on Madis Jürgen, Kaarel Tarand, Jüri Pino jt töötasid erilehe jaoks vabatahtlikena. Lehte saab ka pdf-failina lugeda: www.ngo.ee/12064.

Manifestist kirjutasime eelnevalt siin.

Noor inimene kui vastutustundlik liider

Homme, neljapäeval, toimub TTÜ aulas noorteseminar "Kõik on enda teha", kus selle aasta teemaks on noor inimene kui vastutustundlik liider.

Sõna võtavad:

kell 11.20 Aivar Haller
kell 12.25 Artur Taevere (Heateo Sihtasutus)
kell 14.05 Margus Mägi (MTÜ Hingest)
kell 15.10 Taavi Jakobson (Oracle Estonia, Heateo partner)

Pilet 75.-
Lähem info: http://db.aiesec.ee/koikonendateha/

Õhkõrn lootus rikkaks saada või surra

Ühiskonnas tekkinud arutelu kasiinode teemal tuletas mulle meelde ühe varahommiku umbes aasta aega tagasi, kui ma ärkasin Arizona kõrbes, kiirteeäärse suure kasiino parklas.

Mina ja mu indiaani sõber olime maganud tema mikrobussis. Me ärkasime kella poole seitsme paiku, et süüa kasiino restoranis – avatud 24h – üks korralik hommikusöök ja jätkata teekonda Suure Kanjoni poole. Kell 6.30 hommikul oli kasiinos umbes sada inimest, nii punaseid, valgeid, kollaseid kui musta värvi inimesi. Pidevalt tuli inimesi juurde ja mõned läksid ka ära.

Õhtul indiaani tantsupeol...

Ja hommikul Cliff Castle Casino's

Sõime oma hiiglasliku hommikusöögi ära ja ma läksin hambaid pesema. Pidime sõbraga mõne minuti pärast tema auto juures kohtuma. 10-15 minutit hiljem ei olnud teda ikka seal, läksin kasiinosse sisse tagasi teda otsima.

Seal ta oli, oma hõimu üks vaimseid juhte, austatud medicine man, kasiinoautomaadi taga. Ta naeris ja ütles, et ta peab ju oma vendi-õdesid toetama (kasiinod kuuluvad USAs indiaani hõimudele ja on paljudes indaani reservaatides üks olulisemaid rahastusallikaid).

Ometi, järele mõeldes, peitub selles peetub meeletu vastuolu, et indiaani kogukonnad sõltuvad sedavõrd suurel määral kasiinotuludest. Või et paljud Eesti heategevusorganisatsioonid, spordi- ja kultuuriasutused sõltuvad Olympic Casino ja teiste taoliste ettevõtete hasartmängumaksust. See nagu lisaks mingi õilsa põhjenduse kasiinode olemasoluks.

Eestis on seda valdkonda vähem uuritud, aga USAs on kasiinode mõju kohta teada saadud huvitavaid fakte ja seoseid:

• USAs on 3 miljonit patoloogilist hasartmängurit (probleemseid hasartmängureid on veel palju rohkem)
• Nende inimeste hulgas, kes elavad 50 miili raadiuses kasiino asukohast, on (mõistagi) proportsionaalselt suurem arv patoloogilisi ja probleemseid hasartmängureid
• Perekonnad, kelle sissetulek on alla 30,000 dollari aastas, kulutavad 627 dollarit loteriipiletitele. See on ligi kolm korda rohkem kui perekonnad, kelle sissetulek on üle 50,000 dollari.

Vt National Gambling Impact Study Commission.

Kolmikmõrva ja enesetapu toime pannud Janek Lauri hasartmängurist tuttav kirjutas tänase Postimehe arvamusküljel: „Keegi on öelnud, et kui anda inimesele kasvõi õhkõrn lootus saada superrikkaks, siis on ta nõus selle nimel kõik ära andma.“

Soovitan seda artiklit lugeda – see on üks inimlikumaid ja mõtlemapanevaid, mis on tüki aja jooksul meie lehtede arvamuskülgedel ilmunud (Hasartmängud hävitavad inimese psüühika).

Artiklis tsiteeritakse uuringut, mille kohaselt on Eestis 25,000 hasartmängusõltlast. See on 2 ja pool korda rohkem kui mahub inimesi Lilleküla jalgpallistaadionile. Taksojuhid, sõjaväelased, sportlased, pereisad.

Minu jaoks muutus see teema isiklikuks seoses kodutute jalgpallitrennidega, mida me möödunud aasta alguses hakkasime läbi viima. Eesti kodutute meeskond ei ole Lilleküla staadionil veel kordagi mänginud, aga me oleme teinud trenni Mustamäel, kodutute varjupaiga lähedal kooliplatsil. Üks hetk ma sain teada, et meie meeskonna kesktormaja, tohutult sümpaatne ja sõbralik inimene, istus kolm aastat vangis, relvastatud röövi tõttu – mis omakorda sai teoks tema suurte kasiinovõlgade tõttu.

Tol hetkel, kui ma seda kuulsin, muutus kasiinoteema minu jaoks korraga isiklikuks. Ja sellest hetkest alates on mulle väga raske selgeks teha, et kasiinode olemasolu igal teisel tänavanurgal on mingite õilsate ja heategevate argumentidega põhjendatav.

Kaua tehtud kaunikene

Suure rõõmuga ja ohvritevabalt lõppes saaga, mis vältas kokku kolm kuud. Heateo majale said sildid, mis teatavad, et selles elavad Eesti Mittetulundus ja Sihta..., noh EMSL, Heategu ja Balti energiapartnerid. Kokkuvõtteks võiks öelda, et kui sul on plaanis mõnele vanalinna majale silte toppida, siis varu aega ja tahtmist asju musikaalsuseni kooskõlastada.

Sildid.

Juhuslik möödakäija vaatab silte.

Ideaalne töö

Ma töötan siin alates suvest: Heateol oli vaja inimest, kes kirjutaks. Minul oli vaja tööd, mille kallal rahulikult nokitseda ja aeg-ajalt suuri plaane haududa. Fäänsis keeles on selle töö nimi kommunikatsioon.

Kui ma mingil põhjusel ei oleks läinud Heateosse tööle, siis kibeleksin nüüd nagu hirmus, sest Noored Kooli programm otsib uut kommunikatsioonijuhti. Ehk siis: kui sa oled töötu ambitsioonikas nokitseja, siis reageeri nüüd. Noored Kooli avab juba 6. veebruaril uksed, kujundlikult öeldes. Tegu on olulise algatusega, saada noori andekaid inimesi kooli õpetajaks. Kommunikatsiooni mõttes tuleb sellest erakordne kogemus, tegu on suure ja pikaajalise projektiga, mis avatakse veebruaris mitmete tuntud ühiskonnategelaste osavõtul.

Sellised lood. Noored kooli koduleht valmib http://www.nooredkooli.ee. Töökuulutuse leiad siit.

Kodulehe arendamine: üks uue kommunikatsioonijuhi ülesannetest

Eesti vabaühenduste manifest

Meie naabertoas on sündinud oluline dokument, mis sõnastab Eesti kodanikeühiskonna vajadused järgmiseks Riigikogu koosseisuks.

Oluliste punktidena on seal välja toodud ühenduste senisest tõhusam kaasamine otsustusprotsessidesse, läbimõeldum riigipoolne rahastamine, kodanikuhariduse süvendamine ja vabatahtliku tegevuse edendamine.

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit (EMSL) on tänaseks manifesti arutanud pea kõikide Riigikokku kandideerivate erakondadega. Mida saad sina teha?

Väljavõte Urmo kirjast:

Manifestis kirjeldatud tegevuste elluviimisele saad ka sina kaasa aidata. Esimene asi: kui sa veel ei ole ise manifesti tekstiga tuttav, loe see läbi. Teiseks: saada manifest ka oma valitud Riigikogu liikmele ning küsi, mida ta kavatseb nende tegevuste elluviimiseks teha. Kolmandaks: osale valimiseelsetel üritustel ja küsi kandidaatidelt, kas nad on tekstiga tuttavad ja mida ette võtta lubavad? Lisainfot saad EMSList Marit Otsingult (marit@ngo.ee).

Koos suudame kindlasti kodanikuühiskonna teemat ja arenguvajadusi poliitikuile teadvustada ning selle läbi kaasa aidata sellele, et need teemad ei oleks üksnes meie südameasjaks, vaid ka riik teeks omalt poolt vajaliku, et ühendused saaksid tugevamaks ja selle läbi ühiskonna paremaks muutmisel suuremaid tulemusi saavutada.

Selleks meile kõigile jõudu soovides
Urmo Kübar
EMSLi juhataja

Süstla orjad

Käisin detsembrikuus kahe nädala jooksul Koplis narkomaanide süstlaid vahetamas, sõin kringlit koos 150 Harku naisvangiga ja seisin käsikäes Tallinna Vangla 4. tsooni HIV+ kinnipeetavatega.

Miks? Mõned nädalad enne seda sõin lõunasuppi Heateo Sihtasutuse vabatahtliku konsultandi Tarmoga. Uurisin, kuidas luua võimalikult hea strateegia HIV-positiivsete narkomaanidega tegelevale organisatsioonile Convictus Eesti. "Elevandiluust tornis head strateegiat kokku panna ei saa. Vaja on lips eest ära võtta, käised üles käärida ja minna kaevikutesse vaatama, mida Convictuse inimesed igapäevaselt teevad," oli Tarmo vastus.

Esimene koht on süstlavahetuspunkt Narva maanteel. Loe edasi [PDF]>

Jakob von Uexkull von Krahl

Lisa: BBC esiküljeuudis samal õhtul: Euroopa Liit plaanib aastaks 2020 vähendada kasvuhoonegaaside tootmist 20% võrra.

Eile õhtul avas von Krahli akadeemia loengulise osa Jakob von Uexkull, kosmopoliidist mõtleja. Tema loengu pealkiri oli "Ehitades postkapitalistlikku maailma", ent selle raames pööras ta peamise tähelepanu Maad ähvardavale kliimakatastroofile.

Jakob von Uexkull, foto: Peeter Jalakas

Neile, kes näinud hiljuti filmi An Inconvenient Truth, ei olnud Uexkulli fookuses midagi ootamatut. Erinevalt sellest, mida rahvusvaheline meedia on lasknud välja paista (kliimasoojenemine on a) kahtlane, b) pole inimese põhjustatud, d) võib-olla ohtlik, aga muretsemiseks pole põhjust, küllap leiame õigel ajal vasturohu), viitavad kõik viimase 15 aasta teaduslikud uuringud ulatuslikule ja suurenevale inimese poolt põhjustatud katastroofile.

Kasvuhoonegaaside nagu süsinikdioksiidi ja metaani sisaldus atmosfääris on hetkel kõrgem kui viimase 650 000 aasta jooksul, mis on see piir, milleni on andmeid võimalik koguda. (Gaaside sisaldust eelajaloolises õhus saab üsna täpselt määrata poolustelt jääproove võttes.) 650 000 aasta sekka mahub muuhulgas 8 jääaega, mis on Maa temperatuurikõverat üsna sarnase amplituudiga painutanud. Kuni praeguseni. See ei ole juhus, et 15 kõige soojemat aastat Maal on mõõdetud viimase 20 aasta jooksul. Süsinikdioksiidi sisaldus atmosfääris on hetkel 30% kõrgem kui suurim sarnane näitaja 650 000 aasta jooksul. Tema määr suureneb kiirusega, mis on 200 korda kõrgem kui kunagi enne 650 000 aasta jooksul.

Uexkull tsiteeris kliimakatastroofi kui aegade suurimat turutõrget (market failure). Selle võimalikkuse üheks põhjuseks pidas ta "turuühiskondade" (market society) teket alates 1980ndatest aastatest, mil Ameerikas, Inglismaal ja mitmel pool mujal rereguleeriti majandus ettevõtete kasuks ja keskkonna kahjuks. Globaliseerumisest sai tema sõnul mitte globaalselt hüvesid jaotav protsess, vaid kapitalismi viimane ponnistus piiramatu kasvu saavutamiseks, mille tulud on omavahel jaganud suurkorporatsioonid. (Iseenesest paradoksaalsed entiteedid, mis "vaba turu" produktidena vaba turgu ja selle konkurentsitingimusi õõnestavad.)

Täna on meil loetud aastad aega, et vähendada süsinikdioksiidi paiskamist atmosfääri, enne kui jääkihi kadumine poolustelt muutub ümberpööramatuks. Uexkull näeb lahendust kõigi võimalike alternatiivenergiate kasutuselevõtus (välja arvatud tuumaenergia), aga samuti ülemaailmses poliitilises kokkuleppes, et seda saavutada, ning ettevõtete restruktureerimises (osaühingutest avaliku hüve ühinguteni, äriettevõtetest sotsiaalsete ettevõteteni).

Uexkull mainis meedia ebaõnnestumist viimase 30 aasta jooksul, eraldada teadlaste räägitu kinnimakstud lobistide vahust. (Sarnaselt võttis aega tubaka kahjulikkuse tunnistamine; esimene seos suitsetamise ja kopsuvähi vahel dokumenteeriti 1950ndatel; tänu vastakate uurimuste finantseerimisele pääsesid tubakafirmad vastutusest kuni 1990ndate aastateni.)

Kas inimeste teadlikkuse tõstmine kasuahnuse arvelt on võimalik? (Umbes selline küsimus esitati ka loengul.) Uexkulli arvates balansseerib meie kasuahnust loomupärane birth instinct, mis tõukab meid hoolima maailmast ja keskkonnast, mille pärandame oma lastele ning milles nad üles kasvatame. Millised oleksid poliitilised valikud siis, kui veel sündimata lastel oleks hääl? Alates käesolevast aastast hakkab seda uurima Uexkulli asutatud World Future Council (vt www.worldfuturecouncil.org). Uexkull lõpetas sooviga, et ka Eestis oma tulevikunõukogu, poliitiliselt sõltumatu, aga aktiivne, tegutsema hakkaks. Samuti rõhutas ta iga kodaniku kohust poliitilistele otsustajatele keskkonna ja tuleviku küsimustes survet avaldada.

Viited:
http://news.bbc.co.uk/2/hi/business/6096084.stm
http://www.nybooks.com/articles/19131
http://meldinger.uib.no/engelsk.php?id=180106091333

HIV-ist, seksist ja kehavedelikest. Kolleegide keskel.

Esmapilgul tundub idee kummaline – tellida oma töötajatele HIV-alane teavitusprogramm. Pärast seminari lõppu näib see igati õigustatud. Firma, kes koolituse on tellinud, oskab vaadata kaugemale kui kliendi rahakotti. Talle läheb korda oma töötajate tervis ja ta on andnud olulise panuse epideemia vastu võitlemisse Eestis ja maailmas. Sotsiaalselt vastutustundlik firma, öeldakse selle kohta.

Riina Raudne sammub kindlal sammul sisse Tallinna ühe tuntud restorani uksest. Osad saali teenindajatest juba teavad teda – raske on unustada inimest, kes räägib sinuga silmast silma seksuaalvahekorrast, kehavedelikest, verest ja haigustest.

Kogu selles sünges teemaderingis suudab Riina hoida positiivset ja energilist meelt. Ta laotab vilunult koosolekulauale hunniku infovoldikuid ja kondoome. Viskab kogunenud seltskonnaga nalja ja küsib siis igaühelt otse, mis seostub just temal HIV ja AIDS-iga. Sissejuhatuseks koolitusse on see väga hea ja paneb esimesest minutist kaasa mõtlema.

Edasi tulevad mõned statistilised numbrid, mis pelgalt numbritena tahvlil ei suudaks meid vist erutada, kuid Riina toob mõned seosed, pärast mida on seltskond silmnähtavalt veidi endast väljas. Eestlastel on selgelt meeles Estonia hukk. Laevaga läks põhja ligi 500 meie kaasmaalast. Ja me kõik teadsime kedagi – tuttavat, tuttava tuttavat või vähemalt mõnda tuntud inimest – kelle laev merepõhja viis. Kuid kas me teame ka mõnda HI-viiruse kandjat? Enamik meist ei tea. Kuid arvestades registreeritud viirusekandjate hulka Eestis (tänaseks juba üle 5600 inimese), peaksime me teadma vähemalt mõnda HIV-i nakatunut. Rääkimata sellest, millised on need suhtarvud, kui arvestada tegeliku viirusekandjate hulgaga, mida on oletatavalt 12 000. Need on pöörased arvud.

Koolituse käigus kerkib esile järjest rohkem küsimusi. Riina räägib põhjalikult, kuidas viirus levib ja kuidas ei levi. Puudutab enamlevinud müüte ja selgitab, miks üks või teine levinud arvamus paika ei pea. Miks ei saa me viirust ukselingilt või tualettpotilt. Ja miks võime selle väga lihtsalt saada kaitsmata seksuaalvahekorrast. Sest just sellisel teel levib praegu viirus tormilise kiirusega.

HIV on hetkel Eestis levinuim seksuaalsel teel edasikanduv haigus. Süüfilis, soovimatu rasedus ja muud mured, mis kaitsmata vahekorra puhul esile kerkivad, peaksid jääma kaugele HIV varju. Ometi ei jää. Sest inimesed usuvad endiselt sinisilmselt, et "sa oled ju korralik inimene, sinult HIV-i ei saa".

Riina ei rääkinud mitte ainult haigusest. Ta tuletas meelde, et ka viirusekandjad on inimesed. Neil on oma õigused ja muidugi ka kohustused, kuid mitte kellelgi ei ole õigust viirusekandjat hukka mõista, teda haiguse pärast töölt lahti lasta või kuidagi teistmoodi diskrimineerida. Me ei pea teadma, kas meie kolleeg on viirusekandja või mitte, kuid me peame igapäevaelus alati jälgima teatud ohutus- ja hügieenireegleid, et ise viirusesse nakatumist vältida.

Koolituse lõpus demonstreeris Riina asjalikult erinevaid kondoome ja vastas kümnetele ja kümnetele küsimustele. Usun, et need noored, kes selle koolituse läbisid, HIV-i ei nakatu. Nad teavad, et viirus on meie keskel, kuid nad oskavad end kaitsta.

Terve Eesti Sihtasutus viib läbi HIV-ennetust töökohtades. Hetkel toimub programmi laienemine, mille käigus otsitakse koolitajat ja kommunikatsioonijuhti. Juhataja Riina Raudne on noor sotsiaalne ettevõtja, kellega saab ühendust riina[ät]terve-eesti.ee

Loo on kirjutanud Killu Maidla, Heateo vabatahtlik.

Haridus on jälle IN

Need, kes pärast lõpetamist arvasid, et akadeemiaga on igaveseks lõpp, värisege! Ta on tagasi! Sedapuhku Von Krahli Akadeemia, kus teile kõigile kindlasti mõnda söödavat leidub:

http://www.vonkrahl.ee/et/nb04/filmiprogram.html
http://www.vonkrahl.ee/et/nb04/loengutekava.html

Eelmisel aastal õnnestus mul mõnel loengul käia, soovitan.

Kuidas olla eeskujulik kodanikeühendus?

Otsisin jõulude paiku organisatsiooni, kellele võiks teha annetusi. Sünnipäeva puhul on ju hea teatada, et kingitusi polegi vaja tuua, et neid läheb kellelgi teisel meie ühiskonnas hoopis rohkem vaja. Käisin siis mõttest tiivustatuna läbi mitmed head algatused, kellest teadsin - kas Heateo kaudu või isiklikust kokkupuutest. Surfasin kodulehekülgedel ja... isegi kui kodulehekülg oli olemas ja uus ja viisakas, isegi kui seal olid kõik muud kontaktandmed, siis arveldusarve numbrit ei leidnud mitte ühegi MTÜ kodukalt, kus käisin. Mitte ainsamaltki. Tekkis lootusetuse tunne. Kas tõesti pean suunama sünnipäevakingid mõnele ühekordsele ja lühiajalisele annetuskampaaniale, millesarnaseid on palju, aga mis ei aita pikas plaanis lahendada probleeme? Viimases hädas tegin paar telefonikõnet ja sain ühe soovitud organisatsiooni arveldusarve numbri.

Aga võib-olla siin on mõtlemiskoht mittetulundusühingutele ja kodanikeühendustele. See vaev, panna kaheteistkohaline number veebi üles, on ju tühine. Ent kes teab, võib-olla otsib järgmisena minu kombel sellist võimalust mõni süümepiinades suurärimees... Või noh, kokkuvõttes pole ju isegi selles küsimus. Laske inimestel olla head.

Heateo kontaktandmete lehekülg. Arveldusarve number täitsa olemas.