6.1.07

HIV-ist, seksist ja kehavedelikest. Kolleegide keskel.

Esmapilgul tundub idee kummaline – tellida oma töötajatele HIV-alane teavitusprogramm. Pärast seminari lõppu näib see igati õigustatud. Firma, kes koolituse on tellinud, oskab vaadata kaugemale kui kliendi rahakotti. Talle läheb korda oma töötajate tervis ja ta on andnud olulise panuse epideemia vastu võitlemisse Eestis ja maailmas. Sotsiaalselt vastutustundlik firma, öeldakse selle kohta.

Riina Raudne sammub kindlal sammul sisse Tallinna ühe tuntud restorani uksest. Osad saali teenindajatest juba teavad teda – raske on unustada inimest, kes räägib sinuga silmast silma seksuaalvahekorrast, kehavedelikest, verest ja haigustest.

Kogu selles sünges teemaderingis suudab Riina hoida positiivset ja energilist meelt. Ta laotab vilunult koosolekulauale hunniku infovoldikuid ja kondoome. Viskab kogunenud seltskonnaga nalja ja küsib siis igaühelt otse, mis seostub just temal HIV ja AIDS-iga. Sissejuhatuseks koolitusse on see väga hea ja paneb esimesest minutist kaasa mõtlema.

Edasi tulevad mõned statistilised numbrid, mis pelgalt numbritena tahvlil ei suudaks meid vist erutada, kuid Riina toob mõned seosed, pärast mida on seltskond silmnähtavalt veidi endast väljas. Eestlastel on selgelt meeles Estonia hukk. Laevaga läks põhja ligi 500 meie kaasmaalast. Ja me kõik teadsime kedagi – tuttavat, tuttava tuttavat või vähemalt mõnda tuntud inimest – kelle laev merepõhja viis. Kuid kas me teame ka mõnda HI-viiruse kandjat? Enamik meist ei tea. Kuid arvestades registreeritud viirusekandjate hulka Eestis (tänaseks juba üle 5600 inimese), peaksime me teadma vähemalt mõnda HIV-i nakatunut. Rääkimata sellest, millised on need suhtarvud, kui arvestada tegeliku viirusekandjate hulgaga, mida on oletatavalt 12 000. Need on pöörased arvud.

Koolituse käigus kerkib esile järjest rohkem küsimusi. Riina räägib põhjalikult, kuidas viirus levib ja kuidas ei levi. Puudutab enamlevinud müüte ja selgitab, miks üks või teine levinud arvamus paika ei pea. Miks ei saa me viirust ukselingilt või tualettpotilt. Ja miks võime selle väga lihtsalt saada kaitsmata seksuaalvahekorrast. Sest just sellisel teel levib praegu viirus tormilise kiirusega.

HIV on hetkel Eestis levinuim seksuaalsel teel edasikanduv haigus. Süüfilis, soovimatu rasedus ja muud mured, mis kaitsmata vahekorra puhul esile kerkivad, peaksid jääma kaugele HIV varju. Ometi ei jää. Sest inimesed usuvad endiselt sinisilmselt, et "sa oled ju korralik inimene, sinult HIV-i ei saa".

Riina ei rääkinud mitte ainult haigusest. Ta tuletas meelde, et ka viirusekandjad on inimesed. Neil on oma õigused ja muidugi ka kohustused, kuid mitte kellelgi ei ole õigust viirusekandjat hukka mõista, teda haiguse pärast töölt lahti lasta või kuidagi teistmoodi diskrimineerida. Me ei pea teadma, kas meie kolleeg on viirusekandja või mitte, kuid me peame igapäevaelus alati jälgima teatud ohutus- ja hügieenireegleid, et ise viirusesse nakatumist vältida.

Koolituse lõpus demonstreeris Riina asjalikult erinevaid kondoome ja vastas kümnetele ja kümnetele küsimustele. Usun, et need noored, kes selle koolituse läbisid, HIV-i ei nakatu. Nad teavad, et viirus on meie keskel, kuid nad oskavad end kaitsta.

Terve Eesti Sihtasutus viib läbi HIV-ennetust töökohtades. Hetkel toimub programmi laienemine, mille käigus otsitakse koolitajat ja kommunikatsioonijuhti. Juhataja Riina Raudne on noor sotsiaalne ettevõtja, kellega saab ühendust riina[ät]terve-eesti.ee

Loo on kirjutanud Killu Maidla, Heateo vabatahtlik.

Kommentaare ei ole: