Suvi soos, mõte rabas

Kuigi Soomaal sai käidud juba mitu nädalat tagasi, on mõte endiselt rabas...

http://www.talveakadeemia.ee/suveakadeemia/

Toimus selline vahva üritus nagu Suveakadeemia. Toimumise kohaks Soomaa, osalejateks keskkonnahuvilised noored ja tegevusteks... noh, enam-vähem kõik alates koduveini valmistamisest ja Soomaa hosteli ökomärgistamise vaatenurgast hindamisest kuni rabajärves suplemiseni välja. Aeg aja mahavõtmiseks, et olla loomulikus keskkonnas, istuda lõkke ääres ja ajada juttu... või vaikida, kui selleks soovi.

Suveakadeemia näol on tegelikult tegemist Talveakadeemia (www.talveakadeemia.ee) tütarprojektiga. Talveakadeemia näol on tegemist juba traditsiooniks muutunud üritusega, mis kindlasti üks Eesti kvaliteetsemaid noortekogunemisi:
keskkonnahuvilised noored väitlemas teadusartikli konkursi tulemuste üle,
mõtteid vahetamas visioonikate mõtlejatega,
aitamas talgutes ja praktilistes töögruppides osalemise kaudu kaasa kohaliku kogukonna arengule,
tuulutamas pead ja mõtlemist...
See kõik on organiseeritud väga elurõõmsa ja motiveeritud, eesmärgile orienteeritud ja professionaalse vabatahtlike meeskonna poolt. Kui eesmärgiks on muuta inimesi ja seda, kuidas nad mõtlevad, peab ka ise teistmoodi mõtlema. Tegutsema raamidest väljas. Tegutsema vabatahtlikult. Omal initsiatiivil.

Olenemata vanusest (sest noorus(likkus) = hingeseisund) on Talveakadeemia üritus, mille tasub meelde jätta. Tasub meelde jätmist, osalemist, ja kaasa aitamist.

Talveakadeemia kui väga intensiivne ja kindla struktuuriga üritus tõigi eelmisel talvel kaasa mõtte organiseerida vabamas vormis Suveakadeemia. Selleks, et osalejatel oleks aega asjade üle mõelda, mitte lihtsalt tegutseda ja tegutseda.

Minu enda kõige hämmastavam kogemus oli viltimine. See seisneb selles, et keerad mingi väikese kõva asja ümber lambavilla ja lõnga ning hakkad seda nõelaga torkima. Just nimelt torkima. Tulemuseks on ilus värviline pall. Uskumatu. Me istusime suure grupiga, torkisime ja torkisime. Igaüks omaette. Järgmine tegevus (sportlik meeskonnamäng) tuli juba peale, ent keegi ei tahtnud viltimist pooleli jätta.
Võib-olla süvenesime sellesse tegevusse põhjalikult seetõttu... hmmm... seetõttu, et me ei võta endale igapäevaelus piisavalt aega, et teistele tähelepanu pööramata olla iseendaga;
olla, ja samas luua midagi lihtsat, ilusat, armsat... mille ainus funktsioon ongi olla lihtne ja ilus ja armas. Meie maailm võikski koosneda lihtsast ja ilusast ja armsast, selline mõte tekkis. Aga palju kergem tundub olevat rabeleda keeruliste asjadega, sest lihtsusega on vaja osata koos olla. See on raske. Keerulisus nõuab reageerimist, tegutsemist. Lihtsus nõuab... oskust olla. Lihtsalt olla. Olla lihtsalt.

Ilus värviline pall on mu töölaua peal. Selleks, et need mõtted meelest ära ei läheks. Võib-olla kunagi kingin selle edasi kellelegi, kellel läheb seda rohkem vaja. Või kes on ise lihtne ja ilus ja armas.