Kuna ma ei tea, kas ma täna-homme-ülehomme enam netti pääsen, siis igaks juhuks annan teada, et hakkame esmaspäeva lõunal siit Kaplinnast tagasi koju sõitma.
Tallinnasse peaksime jõudma teisipäeva, 3. oktoobri õhtul kell 16:50, Lufthansa lennuga Frankfurdist.
Enne seda on aga veel MMi finaalid (kullamäng on täna kell 18:00 Eesti aja järgi - vaadake webcami), täna õhtul toimuv lõpupidu ja terve homne päev. Me oleme homme vabad ja võime teha, mida tahame. Mõtlesime, et ronime Table Mountain'i otsa.
Siis aga tuleme heameelega koju tagasi.
PS! Lugege ka Elise lugu kodutute jalgpallist tänases Postimehes.
30.9.06
Eesti kolmas võit!
Täna on MM-turniiri viimane päev ja paistab, et kõigil on selle üle hea meel.
Nädal aega tippsporti on suurema osa mängijaid ära kurnanud. Seitsme päeva jooksul on kõik koondised pidanud 13 kohtumist. Enamus mänge on toimunud meeletus kuumuses, nii et päike paistab otse lagipähe. Täna on õnneks natuke pilvisem...
Meie vastane oli täna hommikul taaskord Paraguai, kellega pidime välja selgitama, kes saab MMil 31. ja kes 32. koha. Eelmise omavahelise kohtumise olime meie kaotanud 1:6.
Paraguailased on üks toredamaid ja sõbralikumaid seltskondi siin Kaplinnas. Nende koondises on noored, 17-18aastased poisid ja tüdrukud, kes mängivad kõik ilusat, tehnilist jalgpalli. Mõned võtavad siin seda turniiri natuke liiga tõsiselt, lähevad liiga hoogu ja mängivad mõnikord liiga toorelt. Paraguailased on küll võitluslikud, aga nad mängivad ausalt.
Meie poolt vaadates läks tänane mäng palju paremini kui eelmine meievaheline kohtumine. Normaalaeg lõppes 3:3 viigiga. Kaks väravat lõi Roma ja ühe Rene. Vahepeal sai Roma ka sinise kaardi, aga õnneks pidasid Renku, Zhenja ja Igor need kaks minutit vastu ja ei lasknud endale selle aja jooksul ühtegi väravat lüüa.
Penaltiseeriat alustab Eesti. Roma põrutab mööda. Paraguailane - sisse. Zhenja - samuti sisse! Paraguailane lööb, Igor tõrjub. Renku - napilt mööda. Paraguailane - ka mööda! Andres, samuti mööda. Paraguailane - ka mööda! Nüüd läksime uuele ringile. Roma - sisse! Paraguailane lõi õnneks mööda. Eesti koondis on saanud MMil 31. koha!
Kodutute MMil saavad kõik meeskonnad kuni viimase päevani mängida, kedagi ei saadeta pärast kaotust koju. Lisaks antakse kõigile ka medalid ja igale koondisele karikas!
Nädal aega tippsporti on suurema osa mängijaid ära kurnanud. Seitsme päeva jooksul on kõik koondised pidanud 13 kohtumist. Enamus mänge on toimunud meeletus kuumuses, nii et päike paistab otse lagipähe. Täna on õnneks natuke pilvisem...
Meie vastane oli täna hommikul taaskord Paraguai, kellega pidime välja selgitama, kes saab MMil 31. ja kes 32. koha. Eelmise omavahelise kohtumise olime meie kaotanud 1:6.
Paraguailased on üks toredamaid ja sõbralikumaid seltskondi siin Kaplinnas. Nende koondises on noored, 17-18aastased poisid ja tüdrukud, kes mängivad kõik ilusat, tehnilist jalgpalli. Mõned võtavad siin seda turniiri natuke liiga tõsiselt, lähevad liiga hoogu ja mängivad mõnikord liiga toorelt. Paraguailased on küll võitluslikud, aga nad mängivad ausalt.
Meie poolt vaadates läks tänane mäng palju paremini kui eelmine meievaheline kohtumine. Normaalaeg lõppes 3:3 viigiga. Kaks väravat lõi Roma ja ühe Rene. Vahepeal sai Roma ka sinise kaardi, aga õnneks pidasid Renku, Zhenja ja Igor need kaks minutit vastu ja ei lasknud endale selle aja jooksul ühtegi väravat lüüa.
Penaltiseeriat alustab Eesti. Roma põrutab mööda. Paraguailane - sisse. Zhenja - samuti sisse! Paraguailane lööb, Igor tõrjub. Renku - napilt mööda. Paraguailane - ka mööda! Andres, samuti mööda. Paraguailane - ka mööda! Nüüd läksime uuele ringile. Roma - sisse! Paraguailane lõi õnneks mööda. Eesti koondis on saanud MMil 31. koha!
Kodutute MMil saavad kõik meeskonnad kuni viimase päevani mängida, kedagi ei saadeta pärast kaotust koju. Lisaks antakse kõigile ka medalid ja igale koondisele karikas!
29.9.06
Suur aitäh!
Nädal aega jalgpallipidu Kaplinnas on varsti lõpule jõudmas. See on Eesti koondise mängijatele, Marekile ja ka mulle endale olnud uskumatu kogemus.
Siinkohal soovime tänada kõiki meie toetajaid ja sponsoreid.
Suur aitäh Elisale, Eesti jalgpalli suurtoetaja, kes on õla alla pannud ka Eesti kodutute jalgpallikoondisele! Samuti täname nii rahalise kui moraalse toetuse eest Eesti Jalgpalli Liitu ning jalgpalliklubi Levadiat.
Aitäh Air Namibiale ja Lufthansale, tänu kellele meie meeskond jõudis odavalt ja turvaliselt Tallinnast Kaplinna. Loodetavasti jõuame ka tagasi koju ;)
Suur tänu ASile Jalajälg, Nike edasimüüjale Eestis, kes andis meie meeskonnale tasuta jalgpallisärgid, püksid, putsad, kaitsmed ja pallid.
Tänud kõigile jalgpallisõpradele, kes on meie ettevõtmist toetanud ja meile kaasa elanud. Aitäh Viienda Sektori fännidele, kes kinkisid kõigile meie mängijatele Eesti koondise sinised sallid.
Aitäh kõigile ettevõtetele ja eraisikutele, kes on toetanud Heateo Sihtasutust ja ka kodutute jalgpalliprojekti.
Minu poolt aitäh ja respekt ka Marekile, kes on alates aasta algusest seda projekti vedanud ning aidanud üle saada kõigist takistustest ja probleemidest, mis meie teele on sattunud.
Me oleme Kaplinnas, uskumatu!
Siinkohal soovime tänada kõiki meie toetajaid ja sponsoreid.
Suur aitäh Elisale, Eesti jalgpalli suurtoetaja, kes on õla alla pannud ka Eesti kodutute jalgpallikoondisele! Samuti täname nii rahalise kui moraalse toetuse eest Eesti Jalgpalli Liitu ning jalgpalliklubi Levadiat.
Aitäh Air Namibiale ja Lufthansale, tänu kellele meie meeskond jõudis odavalt ja turvaliselt Tallinnast Kaplinna. Loodetavasti jõuame ka tagasi koju ;)
Suur tänu ASile Jalajälg, Nike edasimüüjale Eestis, kes andis meie meeskonnale tasuta jalgpallisärgid, püksid, putsad, kaitsmed ja pallid.
Tänud kõigile jalgpallisõpradele, kes on meie ettevõtmist toetanud ja meile kaasa elanud. Aitäh Viienda Sektori fännidele, kes kinkisid kõigile meie mängijatele Eesti koondise sinised sallid.
Aitäh kõigile ettevõtetele ja eraisikutele, kes on toetanud Heateo Sihtasutust ja ka kodutute jalgpalliprojekti.
Minu poolt aitäh ja respekt ka Marekile, kes on alates aasta algusest seda projekti vedanud ning aidanud üle saada kõigist takistustest ja probleemidest, mis meie teele on sattunud.
Me oleme Kaplinnas, uskumatu!
Itaalia
Uhh... Tund aega tagasi lõppes kohtumine kahekordse maailmameistriga. See oli kuni viimaste minutiteni selline mäng, mille kohta spordireporterid ütlevad põnevusheitlus.
Itaallased läksid esimesel poolajal 1:0 juhtima, aga paar minutit hiljem Roma viigistas, 1:1. Teise poolaja keskpaigani ei suutnud kumbki meeskond rohkem väravaid lüüa. Siis läks edasi samamoodi, itaallased lõid 2:1, meie vastasime 2:2, 3:2, 3:3. Mängu lõpuni oli jäänud minut-paar. Ootasime juba penalteid.
Eestil oli reaalne võimalus võita, aga siis vajus meie kaitsetöö koost ära ja itaallased lõid kahe minutiga meile neli väravat. Lõpptulemus 3:7. Kahju.
Homme lõuna ajal mängime Paraguaiga 31.-32. kohale.
Hetk tagasi lõppesid ka poolfinaalid. Venelased, kes ei ole sel turniiril kaotanud ühtegi mängu, said kerge vaevaga jagu Mehhikost. Teises poolfinaalis võitsid kasahhid poolakaid. Homses finaalis, millest teeb otseülekande ka Lõuna-Aafrika SABC telekanal, on vastamisi Venemaa ja Kasahstan.
Venemaa treeneri Arkadi käest oleme kuulnud, et päris paljud nende koondise kutid mängivad Venemaa saalijalgpalli kõrgliigas. Nende tehniline tase on meeletult kõva, füüsiline vastupidavus samuti. Ükski meeskond pole neile vastu saanud.
Kui panna Levadia või Flora venelaste vastu tänavajalgpalli mängima, siis ma ei ole üldse kindel, kumb pool võidaks.
Mina aga hoian homses finaalis pöialt kasahhidele. Nad on mänginud päris südilt ja on muidu ka sümpaatsed.
Itaallased läksid esimesel poolajal 1:0 juhtima, aga paar minutit hiljem Roma viigistas, 1:1. Teise poolaja keskpaigani ei suutnud kumbki meeskond rohkem väravaid lüüa. Siis läks edasi samamoodi, itaallased lõid 2:1, meie vastasime 2:2, 3:2, 3:3. Mängu lõpuni oli jäänud minut-paar. Ootasime juba penalteid.
Eestil oli reaalne võimalus võita, aga siis vajus meie kaitsetöö koost ära ja itaallased lõid kahe minutiga meile neli väravat. Lõpptulemus 3:7. Kahju.
Homme lõuna ajal mängime Paraguaiga 31.-32. kohale.
Hetk tagasi lõppesid ka poolfinaalid. Venelased, kes ei ole sel turniiril kaotanud ühtegi mängu, said kerge vaevaga jagu Mehhikost. Teises poolfinaalis võitsid kasahhid poolakaid. Homses finaalis, millest teeb otseülekande ka Lõuna-Aafrika SABC telekanal, on vastamisi Venemaa ja Kasahstan.
Venemaa treeneri Arkadi käest oleme kuulnud, et päris paljud nende koondise kutid mängivad Venemaa saalijalgpalli kõrgliigas. Nende tehniline tase on meeletult kõva, füüsiline vastupidavus samuti. Ükski meeskond pole neile vastu saanud.
Kui panna Levadia või Flora venelaste vastu tänavajalgpalli mängima, siis ma ei ole üldse kindel, kumb pool võidaks.
Mina aga hoian homses finaalis pöialt kasahhidele. Nad on mänginud päris südilt ja on muidu ka sümpaatsed.
Desmond Tutu ja veerandfinaalid
Eesti meeskond mängis täna hommikul oma parima mängu sel turniiril. Veerandfinaalis Zimbabwega käis viimase hetkeni äge võitlus. Aafriklased olid pidevalt 1-2 väravaga ees, aga minijalgpallis võib lüüa 10 sekundiga kaks väravat, nii et mängu saatus oli kuni lõpuvileni lahtine. Lõpuks siiski kaotasime 5:8.
Meid rõõmustas see, et Eesti koondise kapten Zhenja lõi Zimbabwe vastu oma esimese värava sel turniiril.
Tunni aja pärast kohtume teist korda Itaalia, kahekordse maailmameistriga. Võitja mängib homme kohtadele 29-30, kaotaja 31-32.
Täna on samal ajal toimunud ka "päris veerandfinaalid" nende meeskondade vahel, kes heitlevad kohtadele 1-8. Uskumatuna tundub see, et ükski Aafrika meeskond ei pääsenud 4 tugevama hulka. Venemaa võitis Kameruni, Kasahstan sai jagu Libeeriast, Poola võitis penaltidega Taani ja ainsa meeskonnana väljaspoolt Ida-Euroopat võitis Mehhiko Nigeeriat.
Tänase päeva üllatus oli aga Desmond Tutu ilmumine kodutute MMile!
Meid rõõmustas see, et Eesti koondise kapten Zhenja lõi Zimbabwe vastu oma esimese värava sel turniiril.
Tunni aja pärast kohtume teist korda Itaalia, kahekordse maailmameistriga. Võitja mängib homme kohtadele 29-30, kaotaja 31-32.
Täna on samal ajal toimunud ka "päris veerandfinaalid" nende meeskondade vahel, kes heitlevad kohtadele 1-8. Uskumatuna tundub see, et ükski Aafrika meeskond ei pääsenud 4 tugevama hulka. Venemaa võitis Kameruni, Kasahstan sai jagu Libeeriast, Poola võitis penaltidega Taani ja ainsa meeskonnana väljaspoolt Ida-Euroopat võitis Mehhiko Nigeeriat.
Tänase päeva üllatus oli aga Desmond Tutu ilmumine kodutute MMile!
Uuesti Zimbabwe
Saime teada meie meeskonna tänased vastased.
Eesti aja järgi kell 12:40 mängime uuesti Zimbabwega. See on sisuliselt veerandfinaal kohtadele 25-32.
Kui me võidame, mängime kell 16.40 Sambia-Leedu kohtumise võitjaga. Kui kaotame, siis on kell 17.20 meie vastaseks selle kohtumise kaotaja.
Eesti aja järgi kell 12:40 mängime uuesti Zimbabwega. See on sisuliselt veerandfinaal kohtadele 25-32.
Kui me võidame, mängime kell 16.40 Sambia-Leedu kohtumise võitjaga. Kui kaotame, siis on kell 17.20 meie vastaseks selle kohtumise kaotaja.
28.9.06
24 tundi
Viimase 24 tunni jooksul on nii palju juhtunud, et jõuan lühidalt kirjutada vaid mõnest lahedamast sündmusest.
Kõige rohkem on meid rõõmustanud see, et Rene ja Andres lõid eile oma esimesed väravad MM-turniiril! Rene tegi seda mängus Paraguai vastu (mille me kaotasime 1:6) ja Andres lõi oma värava kohtumisel kahekordse maailmameistri Itaaliaga (lõppskoor jäi 2:8).
Loomulikult olid nad mõlemad tohutult õnnelikud!
Muuseas, itaallaste vastu lõi teise värava meie võõrleegionär Justin - inglane, kes on Kaplinnas koos USA kodutute meeskonnaga. Ta tuli meile appi, kuna Roma ja Zhenja olid kuumuse ja pingelise turniiri tõttu liiga kurnatud, et mängida. Justin on ülimalt sümpaatne; ta teenib leiba näitlejana, aga nagu arvata võib, pole see eriti lihtne...
Homme algab heitlus kohtadele. Venemaa, Libeeria ja veel 6 meeskonda võitlevad turniiri võidu eest; meie koos lõuna-aafriklaste, itaallaste ja paraguailastega mängime kohtadele 25-32. Homse vastase saame teada hommikul.
Kõige rohkem on meid rõõmustanud see, et Rene ja Andres lõid eile oma esimesed väravad MM-turniiril! Rene tegi seda mängus Paraguai vastu (mille me kaotasime 1:6) ja Andres lõi oma värava kohtumisel kahekordse maailmameistri Itaaliaga (lõppskoor jäi 2:8).
Loomulikult olid nad mõlemad tohutult õnnelikud!
Muuseas, itaallaste vastu lõi teise värava meie võõrleegionär Justin - inglane, kes on Kaplinnas koos USA kodutute meeskonnaga. Ta tuli meile appi, kuna Roma ja Zhenja olid kuumuse ja pingelise turniiri tõttu liiga kurnatud, et mängida. Justin on ülimalt sümpaatne; ta teenib leiba näitlejana, aga nagu arvata võib, pole see eriti lihtne...
Homme algab heitlus kohtadele. Venemaa, Libeeria ja veel 6 meeskonda võitlevad turniiri võidu eest; meie koos lõuna-aafriklaste, itaallaste ja paraguailastega mängime kohtadele 25-32. Homse vastase saame teada hommikul.
27.9.06
Kick off poverty
Ma ostsin turult 5 randi eest paki tühje patareisid - seega ei ole mul kahjuks endiselt uusi fotosid, mida siia üles riputada. Kirjutada aga saan küll. Ja pilte võite vaadata MMi ametlikult kodulehelt.
* * *
Eile õhtul toimus koosolek, kus arutati kodudute jalgpalli tuleviku üle. Paljud riigid osalevad turniiril teist, kolmandat või isegi neljandat korda, ning kurvastavad selle pärast, kuidas kodutute MM on aastate jooksul järjest sportlikumaks muutunud.
Veel möödunud suvel Edinburghis olid paljude riikide koondistes vanemaealised, pika habeme ja suure kõhuga kodutud. Umbes sellise väljanägemisega inimesed nagu kodutuid sageli ette kujutatakse.
Sel aastal on kohal vutistaarid. Venelased, poolakad, mehhiklased, nigeerlased, taanlased, libeerlased, sakslased. Nendes, ja paljudes teistes meeskondades, on tõeliselt oskuslikud ja head mängijad!
Libeeria koondises on näiteks mehed, kes mängivad kohalikus liigas klubide eest ja kelle jaoks jalgpall ongi nende põhitegevus. Aga samas nad elavad slummides, väikestes hüttides ilma elektri ja veeta. Paljud neist on sõjapõgenikud. Umbes pooled libeerlased elavad sellistes tingimustes.
MMi korraldajad on jätnud iga riigi enda otsustada, keda meeskonda võtta ja keda mitte. Selleks, et turniiril osaleda, peavad mängijad olema olnud viimase aasta jooksul kodutud, vastavalt selle riigi "kodutu" definitsioonile.
See jätab inimestele, kes oma riigi koondise kokku panevad, suhteliselt vabad käed.
Hollandi, Saksa, Brasiilia ja Itaalia meeskonna juhendajad rääkisid eile, et nemad tunnevad järjest suuremat survet, et kutsuda meeskonda pigem häid jalgpallureid (kes definitsiooni alla mahuvad) kui tavalisi kodutuid, kes on varasematel aastatel koondisse pääsenud.
Brasiilia koondisse on varasematel aastatel kuulunud need kodutud, kes on tänavatel kodutute ajalehte müünud. Iga kord on publik pettunud, kui oodatakse Ronaldinhot ja Roberto Carlost, aga kohale tulevad tavalised kodutud Riost või Sao Paolost, kes ei oskagi eriti jalkat mängida.
Itaallased, kes on tulnud kaks korda järjest kodutute maailmameistriks, leidsid, et meedia ootab neilt ka sel aastal supertulemust. Kui tulemust ei tule, siis meediat kodutute MMi teema ei huvita.
Ja sellest on tohutult kahju.
Tähtis ei ole see, kas esimeseks tuleb Venemaa, Libeeria või Kamerun. Tähtis ei ole see, kas Eesti saab 25. või 32. koha.
Kodutute MMi peamine mõte on midagi muud. Eesmärk on see, et kodutud saavad sellel turniiril osalemisest positiivse tõuke. Kui nad järgmisel aastal enam ei ole kodutud, siis see on positiivne tulemus. Kick off poverty.
* * *
Eile õhtul toimus koosolek, kus arutati kodudute jalgpalli tuleviku üle. Paljud riigid osalevad turniiril teist, kolmandat või isegi neljandat korda, ning kurvastavad selle pärast, kuidas kodutute MM on aastate jooksul järjest sportlikumaks muutunud.
Veel möödunud suvel Edinburghis olid paljude riikide koondistes vanemaealised, pika habeme ja suure kõhuga kodutud. Umbes sellise väljanägemisega inimesed nagu kodutuid sageli ette kujutatakse.
Sel aastal on kohal vutistaarid. Venelased, poolakad, mehhiklased, nigeerlased, taanlased, libeerlased, sakslased. Nendes, ja paljudes teistes meeskondades, on tõeliselt oskuslikud ja head mängijad!
Libeeria koondises on näiteks mehed, kes mängivad kohalikus liigas klubide eest ja kelle jaoks jalgpall ongi nende põhitegevus. Aga samas nad elavad slummides, väikestes hüttides ilma elektri ja veeta. Paljud neist on sõjapõgenikud. Umbes pooled libeerlased elavad sellistes tingimustes.
MMi korraldajad on jätnud iga riigi enda otsustada, keda meeskonda võtta ja keda mitte. Selleks, et turniiril osaleda, peavad mängijad olema olnud viimase aasta jooksul kodutud, vastavalt selle riigi "kodutu" definitsioonile.
See jätab inimestele, kes oma riigi koondise kokku panevad, suhteliselt vabad käed.
Hollandi, Saksa, Brasiilia ja Itaalia meeskonna juhendajad rääkisid eile, et nemad tunnevad järjest suuremat survet, et kutsuda meeskonda pigem häid jalgpallureid (kes definitsiooni alla mahuvad) kui tavalisi kodutuid, kes on varasematel aastatel koondisse pääsenud.
Brasiilia koondisse on varasematel aastatel kuulunud need kodutud, kes on tänavatel kodutute ajalehte müünud. Iga kord on publik pettunud, kui oodatakse Ronaldinhot ja Roberto Carlost, aga kohale tulevad tavalised kodutud Riost või Sao Paolost, kes ei oskagi eriti jalkat mängida.
Itaallased, kes on tulnud kaks korda järjest kodutute maailmameistriks, leidsid, et meedia ootab neilt ka sel aastal supertulemust. Kui tulemust ei tule, siis meediat kodutute MMi teema ei huvita.
Ja sellest on tohutult kahju.
Tähtis ei ole see, kas esimeseks tuleb Venemaa, Libeeria või Kamerun. Tähtis ei ole see, kas Eesti saab 25. või 32. koha.
Kodutute MMi peamine mõte on midagi muud. Eesmärk on see, et kodutud saavad sellel turniiril osalemisest positiivse tõuke. Kui nad järgmisel aastal enam ei ole kodutud, siis see on positiivne tulemus. Kick off poverty.
Draama jätkub
Eilne päev MM-turniiril lõppes Eesti meeskonna jaoks täiesti uskumatult.
Mängisime õhtupoole uuesti šveitslastega, kellele olime päev varem kaotanud 0:5. Nüüd olime loosi tahtel taas vastamisi. Eesti pääses Roma väravatest 2:0 juhtima, seejärel vastased vähendasid kaotusseise 2:1-le, siis lõime meie veel 2 väravat, 4:1, šveitslased lõid ühe, 4:2, ja meie tegime lõppskooriks 5:2!!!
Roma lõi taaskord 4 väravat ja Vlad ühe. Roma on nüüd löönud viies mängus 13 väravat!
Eelmisel päeval olid šveitslased meist lihtsa vaevaga jagu saanud ja nüüd tulid nad meid mütsiga lööma. Aga meie meeskond oli vahepeal saanud tugevamaks, söödud õnnestusid paremini ja mehed olid saanud Hong Kongi alistamisest kõvasti eneseusku juurde.
Tänu kahele võidule eilsel mängupäeval pääses Eesti 5. alagruppi, mis sisuliselt tähendab seda, et me heitleme kohtadele 25-32. Esimese korra kohta MMil, 48 osaleja hulgas, on see väga võimas!
Täna-homme on meie vastased Sambia, Paraguai, kahekordne kodutute maailmameister Itaalia, Lõuna Aafrika Vabariik ja Zimbabwe.
* * *
Kaplinnas on täna meeletult kuum, ilmateate järgi on varjus 26 kraadi, päikese käes muidugi veel kuumem. Tänahommikune esimene mäng oli meil Sambiaga - noorte, kiirete ja vastupidavate kuttidega. Kaotasime päris suure skooriga, 5:0 või 6:0, vahepeal läks lugemine sassi.
Renku aga sai ühe täistabamuse kirja küll. Saatis otse poorti äärest ühe pommlöögi teele, mina muidugi kõõlusin sealsamas poorti kõrval ja sain selle palliga otse näkku. Prillid lendasid kus see ja teine, aga jäid õnneks terveks. Üks sang on küll täitsa kõver, aga seda on varemgi juhtunud. Silmad jäid ka õnneks terveks, ainult paar kriimustust on vasaku silma kohal. Aga eks see kõik käib jalgpalli juurde...
Jalgpallipidu jätkub. Täna pärastlõunal kohtume kell 16:00 Eesti aja järgi Paraguaiga ja kell 20:00 Itaaliaga.
Mängisime õhtupoole uuesti šveitslastega, kellele olime päev varem kaotanud 0:5. Nüüd olime loosi tahtel taas vastamisi. Eesti pääses Roma väravatest 2:0 juhtima, seejärel vastased vähendasid kaotusseise 2:1-le, siis lõime meie veel 2 väravat, 4:1, šveitslased lõid ühe, 4:2, ja meie tegime lõppskooriks 5:2!!!
Roma lõi taaskord 4 väravat ja Vlad ühe. Roma on nüüd löönud viies mängus 13 väravat!
Eelmisel päeval olid šveitslased meist lihtsa vaevaga jagu saanud ja nüüd tulid nad meid mütsiga lööma. Aga meie meeskond oli vahepeal saanud tugevamaks, söödud õnnestusid paremini ja mehed olid saanud Hong Kongi alistamisest kõvasti eneseusku juurde.
Tänu kahele võidule eilsel mängupäeval pääses Eesti 5. alagruppi, mis sisuliselt tähendab seda, et me heitleme kohtadele 25-32. Esimese korra kohta MMil, 48 osaleja hulgas, on see väga võimas!
Täna-homme on meie vastased Sambia, Paraguai, kahekordne kodutute maailmameister Itaalia, Lõuna Aafrika Vabariik ja Zimbabwe.
* * *
Kaplinnas on täna meeletult kuum, ilmateate järgi on varjus 26 kraadi, päikese käes muidugi veel kuumem. Tänahommikune esimene mäng oli meil Sambiaga - noorte, kiirete ja vastupidavate kuttidega. Kaotasime päris suure skooriga, 5:0 või 6:0, vahepeal läks lugemine sassi.
Renku aga sai ühe täistabamuse kirja küll. Saatis otse poorti äärest ühe pommlöögi teele, mina muidugi kõõlusin sealsamas poorti kõrval ja sain selle palliga otse näkku. Prillid lendasid kus see ja teine, aga jäid õnneks terveks. Üks sang on küll täitsa kõver, aga seda on varemgi juhtunud. Silmad jäid ka õnneks terveks, ainult paar kriimustust on vasaku silma kohal. Aga eks see kõik käib jalgpalli juurde...
Jalgpallipidu jätkub. Täna pärastlõunal kohtume kell 16:00 Eesti aja järgi Paraguaiga ja kell 20:00 Itaaliaga.
26.9.06
Aafrika aeg
Kaplinnas on Aafrika aeg (mis tähendab seda, et täna oleme ajakavast jälle oma 2 tundi maas). Alles natuke aega tagasi lõppes Šveitsi ja Serbia mäng, skooriga 6:5! Õhtupoole on meie vastased seega jälle šveitslased.
Teiste mängude tulemusi saab näha siit.
Lisa: BBC piltuudis
Teiste mängude tulemusi saab näha siit.
Lisa: BBC piltuudis
Turniirisüsteemi selgituseks
Selgitan kodutute MMi turniirisüsteemi, kuna see on tekitanud ajakirjanike ja teiste huviliste hulgas pisut segadust.
Pühapäeval ja eile toimusid mängud alagruppides. Turniiril osaleb 48 meeskonda, kes olid loositud 12 alagruppi, igas grupis 4 tiimi (Preliminary Group Stage).
Iga alagrupi 2 paremat pääsesid edasi esimesse vahegruppi (Pool 1) ja kaks nõrgemat teise vahegruppi (Pool 2). Tänahommikune mäng peeti meeskonnaga, kes oli samas vahegrupis. Eesti sai oma alagrupis 4. koha ja oli teises vahegrupis; me mängisime Hong Kongiga, kes oli saanud oma alagrupis 3. koha.
Täna õhtupoole on omavahel vastamisi vahegruppide võitjad ja kaotajad. Section 1 on Pool 1 võitjad, Section 2 on Pool 1 kaotajad, Section 3 on Pool 2 võitjad, Section 4 on Pool 2 kaotajad.
Eesti on sektsioonis kolm ning kohtub Šveitsi ja Serbia mängu võitjaga; Hong Kong mängib kaotajaga.
Homme-ülehomme peetakse teine alagrupiturniir. Meeskonnad on jagatud 8 alagruppi, igaühes kuus tiimi, kõik mängivad oma grupis teiste tiimidega ühe korra. Esimene alagrupp on Section 1 võitjad, teine alagrupp Section 1 kaotajad jne.
Eesti on seega alagrupis 5 või 6, vastavalt sellele, kas me täna õhtul võidame või kaotame Section 3's.
Reedel-laupäeval peetakse lõppmängud. Turniiri peavõidu peale heitlevad kõik 1. alagrupi meeskonnad ja kaks parimat 2. alagrupist. Teisele karikale (9. koht; The Premier's Cup) võistlevad 2. alagrupi 4 nõrgemat ja 3. alagrupi 4 tugevamat. Kokku on tunriiril kuus karikat. Kedagi ei saadeta koju, iga osaleja saab medali.
Kes tahab veel täpsemalt lugeda, vaadake siia.
Pühapäeval ja eile toimusid mängud alagruppides. Turniiril osaleb 48 meeskonda, kes olid loositud 12 alagruppi, igas grupis 4 tiimi (Preliminary Group Stage).
Iga alagrupi 2 paremat pääsesid edasi esimesse vahegruppi (Pool 1) ja kaks nõrgemat teise vahegruppi (Pool 2). Tänahommikune mäng peeti meeskonnaga, kes oli samas vahegrupis. Eesti sai oma alagrupis 4. koha ja oli teises vahegrupis; me mängisime Hong Kongiga, kes oli saanud oma alagrupis 3. koha.
Täna õhtupoole on omavahel vastamisi vahegruppide võitjad ja kaotajad. Section 1 on Pool 1 võitjad, Section 2 on Pool 1 kaotajad, Section 3 on Pool 2 võitjad, Section 4 on Pool 2 kaotajad.
Eesti on sektsioonis kolm ning kohtub Šveitsi ja Serbia mängu võitjaga; Hong Kong mängib kaotajaga.
Homme-ülehomme peetakse teine alagrupiturniir. Meeskonnad on jagatud 8 alagruppi, igaühes kuus tiimi, kõik mängivad oma grupis teiste tiimidega ühe korra. Esimene alagrupp on Section 1 võitjad, teine alagrupp Section 1 kaotajad jne.
Eesti on seega alagrupis 5 või 6, vastavalt sellele, kas me täna õhtul võidame või kaotame Section 3's.
Reedel-laupäeval peetakse lõppmängud. Turniiri peavõidu peale heitlevad kõik 1. alagrupi meeskonnad ja kaks parimat 2. alagrupist. Teisele karikale (9. koht; The Premier's Cup) võistlevad 2. alagrupi 4 nõrgemat ja 3. alagrupi 4 tugevamat. Kokku on tunriiril kuus karikat. Kedagi ei saadeta koju, iga osaleja saab medali.
Kes tahab veel täpsemalt lugeda, vaadake siia.
Eesti esimene võit!
Ma ei olnud veel jõudnud päevikusse sissekannetki teha, kui Päevalehe ja Postimehe internetilehel oli juba teada, et "Eesti kodutud nüpeldasid Hong Kongi"!
Nii see on, saime täna hommikul oma esimese võidu, igati soliidse tulemusega 5:3. Esimestel minutitel jäime 0:2 kaotusseisu ja tundus, et kõik läheb sama rada nagu varasemates mängudes Uganda, Venemaa ja Šveitsiga. Aga siis toimus ümbersünd. Haarasime ohjad enda kätte ja lõime viis väravat järjest - neli lõi Roma ja ühe Vlad. Hong Kong sai veel ühe lohutusvärava, aga see oli ka kõik. 5:3!
Ohh, ma tunnen ennast praegu nii noorena... Umbes 10 aastat tagasi kirjutasin ma igal nädalal jalgpallireportaazhe Spordilehele.
Siin on meie koondis pärast mängu Hong Kongiga. Elagu Roma, elagu Vlad, kogu meeskond elagu - Igor, Ženja, Renku, Andres!
Alagrupiturniir on läbi ja praegu toimuvad vahegrupi mängud. Tund-tunnilt läheb järjest põnevamaks!
Tänase hommikupooliku ühes ägedamas mängus olid vastamisi Ukraina ja Kamerun. Ukrainlased on kolmandat korda MMil, nende treener on 2004. aasta turniiri parim väravakütt Jevgeni Adamenko. Kameruni poisid on, nagu Eestigi, turniiri debütandid. Üks tribüün elas valjuhäälselt kaasa ukrainlastele (venelased, leedulased, kasahhid jt); vastastribüün toetas laulu ja tantsuga Kameruni. Mäng lõppes 5:5 viigiga ja võitja pidi selgitama penaltiseeria. Võitis Kamerun; järgmised kümme minutit tantsisid ja rõõmustasid kamerunlased ümber platsi! Lahe!
Mina sain vahepeal tuttavaks ühe Uganda kutiga, kes on 18aastane ja tahab tulla mängima Tallinna Levadiasse!
Tema nimi on Kiggundu Henry-Ronaldo. Kiggundu on ta perekonnanimi, Henry on ristinimi, Ronaldo aga on hüüdnimi kooliajast. (Ja teine hüüdnimi olevat tal Buldooser.) Aga tema lugu on selline, et ta sattus mingil internetilehel lugema Tallinna Levadiast ja otsustas, et ta väga tahab tulla Levadiasse mängima. Ta olevat neile juba ka meili saatnud! Eks siis näis, kas näeme Kiggundut järgmisel aastal Eesti meistriliigas... (Tervitusi Indrekule ja teistele Tallinnasse Levadiale ja aitäh toetuse eest Eesti kodutute meeskonnale.)
Sellel toredal fotol on Andres, Renku, Mae (eestlanna, kes töötab New Yorgis kodutute ajalehe juures), üks Rootsi koondise mängija ja kükitab tulevane Levadia ründetäht Ugandast! Vasakul Eesti lipu all keegi tundmatu inimene, kes tuli ise niisama pildi peale.
Jalgpalliplatsilt avaneb muhe vaade Table Mountain'ile ja Devil's Peak'ile. Loodame, et mõni päev jääb aega mäe otsa ronida ja vaadata, mis sealt paistab.
Turniiri peaareenilt paari minuti jalutuskäigu kaugusel asub kindlus, kus mängijad saavad puhata ja kus on selle tarbeks sisustatud Players' Lounge. Pildile jäi Renku, aga lauajalgpallikuningaks krooniti Andres.
Ja lõpetuseks üks foto Austraalia meeskonna mängijast.
Tunni aja pärast mängime Serbia-Šveitsi mängu võitjaga. Eile õhtul saime Šveitsi käest pähe (0:5), ehk saame täna revanši.
Kuulmiseni!
PS. Homme hommikul kell 8.24 peaks olema otseintervjuu ETV Terevisioonis, kus saab siis vahetuid muljeid kuulda.
Nii see on, saime täna hommikul oma esimese võidu, igati soliidse tulemusega 5:3. Esimestel minutitel jäime 0:2 kaotusseisu ja tundus, et kõik läheb sama rada nagu varasemates mängudes Uganda, Venemaa ja Šveitsiga. Aga siis toimus ümbersünd. Haarasime ohjad enda kätte ja lõime viis väravat järjest - neli lõi Roma ja ühe Vlad. Hong Kong sai veel ühe lohutusvärava, aga see oli ka kõik. 5:3!
Ohh, ma tunnen ennast praegu nii noorena... Umbes 10 aastat tagasi kirjutasin ma igal nädalal jalgpallireportaazhe Spordilehele.
Siin on meie koondis pärast mängu Hong Kongiga. Elagu Roma, elagu Vlad, kogu meeskond elagu - Igor, Ženja, Renku, Andres!
Tänase hommikupooliku ühes ägedamas mängus olid vastamisi Ukraina ja Kamerun. Ukrainlased on kolmandat korda MMil, nende treener on 2004. aasta turniiri parim väravakütt Jevgeni Adamenko. Kameruni poisid on, nagu Eestigi, turniiri debütandid. Üks tribüün elas valjuhäälselt kaasa ukrainlastele (venelased, leedulased, kasahhid jt); vastastribüün toetas laulu ja tantsuga Kameruni. Mäng lõppes 5:5 viigiga ja võitja pidi selgitama penaltiseeria. Võitis Kamerun; järgmised kümme minutit tantsisid ja rõõmustasid kamerunlased ümber platsi! Lahe!
Nagu ka eile ja üleeile, on platside kõrval palju pealtvaatajaid, moosekante, trummareid, lauljaid ja niisama uudistajaid.
Mina sain vahepeal tuttavaks ühe Uganda kutiga, kes on 18aastane ja tahab tulla mängima Tallinna Levadiasse!
Tema nimi on Kiggundu Henry-Ronaldo. Kiggundu on ta perekonnanimi, Henry on ristinimi, Ronaldo aga on hüüdnimi kooliajast. (Ja teine hüüdnimi olevat tal Buldooser.) Aga tema lugu on selline, et ta sattus mingil internetilehel lugema Tallinna Levadiast ja otsustas, et ta väga tahab tulla Levadiasse mängima. Ta olevat neile juba ka meili saatnud! Eks siis näis, kas näeme Kiggundut järgmisel aastal Eesti meistriliigas... (Tervitusi Indrekule ja teistele Tallinnasse Levadiale ja aitäh toetuse eest Eesti kodutute meeskonnale.)
Sellel toredal fotol on Andres, Renku, Mae (eestlanna, kes töötab New Yorgis kodutute ajalehe juures), üks Rootsi koondise mängija ja kükitab tulevane Levadia ründetäht Ugandast! Vasakul Eesti lipu all keegi tundmatu inimene, kes tuli ise niisama pildi peale.
Turniiri peaareenilt paari minuti jalutuskäigu kaugusel asub kindlus, kus mängijad saavad puhata ja kus on selle tarbeks sisustatud Players' Lounge. Pildile jäi Renku, aga lauajalgpallikuningaks krooniti Andres.
Ja lõpetuseks üks foto Austraalia meeskonna mängijast.
Tunni aja pärast mängime Serbia-Šveitsi mängu võitjaga. Eile õhtul saime Šveitsi käest pähe (0:5), ehk saame täna revanši.
Kuulmiseni!
PS. Homme hommikul kell 8.24 peaks olema otseintervjuu ETV Terevisioonis, kus saab siis vahetuid muljeid kuulda.
25.9.06
Sotsiaalse ettevõtja konkurss
Täna kuulutas Heateo Sihtasutus välja sotsiaalse ettevõtja konkursi 2006.
Nagu eelmisel aastal, ootame konkursile uusi ühiskondlikke algatusi, mis oleksid elujõulised ja suure kasuteguriga.
Eelmisel aastal tulid konkursi võitjateks MTÜ Hingest ja Riina Raudne, kellel oleme nii rahaliselt kui strateegilise nõuga aidanud oma projekte ellu viia. MTÜ Hingest turustab puuetega inimeste käsitööd Eestis ning Riina vastloodud Terve Eesti Sihtasutus hakkab tegelema HIV-ennetusega.
Tegelikult on ka kodutute jalgpalli MM sotsiaalse ettevõtja - Mel Youngi - mõttepoeg. Meie Heateos tahame, et taolisi häid algatusi ja nende elluviijaid saaks aastast aastasse järjest rohkem.
Pressiteade
Konkursi lehekülg
Nagu eelmisel aastal, ootame konkursile uusi ühiskondlikke algatusi, mis oleksid elujõulised ja suure kasuteguriga.
Eelmisel aastal tulid konkursi võitjateks MTÜ Hingest ja Riina Raudne, kellel oleme nii rahaliselt kui strateegilise nõuga aidanud oma projekte ellu viia. MTÜ Hingest turustab puuetega inimeste käsitööd Eestis ning Riina vastloodud Terve Eesti Sihtasutus hakkab tegelema HIV-ennetusega.
Tegelikult on ka kodutute jalgpalli MM sotsiaalse ettevõtja - Mel Youngi - mõttepoeg. Meie Heateos tahame, et taolisi häid algatusi ja nende elluviijaid saaks aastast aastasse järjest rohkem.
Pressiteade
Konkursi lehekülg
Eesti-Vene sõprus
Teine võistluspäev Kaplinnas on täies hoos. Meie jaoks tähendab see kahte suurt mängu - Venemaa ja Šveitsiga.
Kohtumine Venemaaga on praeguseks seljataga. Kaotasime. Aga mis siin põdeda - Venemaa on suur riik, seal on palju kodutuid, ka palju andekaid jalgpallureid. Lahkusime sõpradena ja tegime pärast kohtumist ka koos suure ühispildi:
Nagu pildil näha, on venelastel samasugused ilusad taevasinised särgid nagu meil! Mängu ajaks aga pidime meie, kes me olime tabelisse märgitud "külalismeeskonnana", särgi peale tõmbama punased vestid (foto allpool)!
Rene läheb ajalukku sellega, et ta sai esimese Eesti jalgpallikoondise mängijana MMil sinise kaardi. Põrkas ühe venelasega kokku, vastane tabas küünarnukiga Rene hambaid, aga kohtunik näitas Renele sinist kaart.
Sinine kaart tähendab meeskonnale kahte karistusminutit, nii nagu jäähokiski. Aga nende kahe minuti jooksul, kui Rened platsil ei olnud, ei suutnud venelased ühtegi väravat lüüa. Igor, Ženja ja Roma kaitsesid tublilt.
Andres, kes sekkus mängu teisel poolajal, oli ka tubli. Tal oli ka üks väga hea pealelöök.
Aga venelased olid ka vahvad. Meie sõber Arkadi, kes on kunagi aastaid Tallinnas ja Tartus elanud, ning seejärel mitu aastat Peterburis kodutu olnud, on pannud venelastest kokku väga tugeva meeskonna. Nad on saanud varasematel MM-turniiridel 5. ja 12. koha; loodame, et neil läheb sel aastal ka hästi.
Meie meeskond võtab asja järjest rahulikumalt. Oleme siia tulnud, et suurt jalgpallipidu nautida. Võit ega kaotus pole siin turniiril peamine, oluline on end lihtsalt hästi tunda ja suurt jalgpallipidu nautida. Küllap saame lähipäevil ka esimese võidu.
Eile saime siin staadionil kokku Elisega, kes on olnud juba kolm kuud Kaplinnas vabatahtlik. Elise lehel on ka mõned väga lahedad fotod eilsest õhtust.
PS! Kohtumine Šveitsiga on ajakava järgi täna õhtul kl 19:00 (Eesti aja järgi), tegelikkuses aga ilmselt palju hiljem. Kuna hommikul sadas mitu tundi paduvihma, siis on üks meie väljakutest muutunud peaaegu kasutuskõlbmatuks. Vesi läks kummikatte ja asfaldi vahele; nüüd need kummilatakad tulevad kogu aeg lahti.
PPS! Vene mängu lõppskoor oli 10:2.
Kohtumine Venemaaga on praeguseks seljataga. Kaotasime. Aga mis siin põdeda - Venemaa on suur riik, seal on palju kodutuid, ka palju andekaid jalgpallureid. Lahkusime sõpradena ja tegime pärast kohtumist ka koos suure ühispildi:
Nagu pildil näha, on venelastel samasugused ilusad taevasinised särgid nagu meil! Mängu ajaks aga pidime meie, kes me olime tabelisse märgitud "külalismeeskonnana", särgi peale tõmbama punased vestid (foto allpool)!
Rene läheb ajalukku sellega, et ta sai esimese Eesti jalgpallikoondise mängijana MMil sinise kaardi. Põrkas ühe venelasega kokku, vastane tabas küünarnukiga Rene hambaid, aga kohtunik näitas Renele sinist kaart.
Sinine kaart tähendab meeskonnale kahte karistusminutit, nii nagu jäähokiski. Aga nende kahe minuti jooksul, kui Rened platsil ei olnud, ei suutnud venelased ühtegi väravat lüüa. Igor, Ženja ja Roma kaitsesid tublilt.
Andres, kes sekkus mängu teisel poolajal, oli ka tubli. Tal oli ka üks väga hea pealelöök.
Aga venelased olid ka vahvad. Meie sõber Arkadi, kes on kunagi aastaid Tallinnas ja Tartus elanud, ning seejärel mitu aastat Peterburis kodutu olnud, on pannud venelastest kokku väga tugeva meeskonna. Nad on saanud varasematel MM-turniiridel 5. ja 12. koha; loodame, et neil läheb sel aastal ka hästi.
Meie meeskond võtab asja järjest rahulikumalt. Oleme siia tulnud, et suurt jalgpallipidu nautida. Võit ega kaotus pole siin turniiril peamine, oluline on end lihtsalt hästi tunda ja suurt jalgpallipidu nautida. Küllap saame lähipäevil ka esimese võidu.
Eile saime siin staadionil kokku Elisega, kes on olnud juba kolm kuud Kaplinnas vabatahtlik. Elise lehel on ka mõned väga lahedad fotod eilsest õhtust.
PS! Kohtumine Šveitsiga on ajakava järgi täna õhtul kl 19:00 (Eesti aja järgi), tegelikkuses aga ilmselt palju hiljem. Kuna hommikul sadas mitu tundi paduvihma, siis on üks meie väljakutest muutunud peaaegu kasutuskõlbmatuks. Vesi läks kummikatte ja asfaldi vahele; nüüd need kummilatakad tulevad kogu aeg lahti.
PPS! Vene mängu lõppskoor oli 10:2.
Eesti-Vene mäng ja webcam
Täna (umbes) kell 15:00 Eesti aja järgi algab meie mäng Venemaaga! Turniiri webcam sai nüüd tööle, nii et kui kõik läheb hästi, siis saab seda mängu ka interneti vahendusel jälgida.
Aga kuna webcam näitab vaid ühte mängu, siis ma ei oska öelda, kas see on meie mäng Venemaaga, või paralleelselt teisel platsil toimuv kohtumine.
PS! Raadio2 tänases saates Päevakord on ka kodutute jalgpalli MMist juttu. Hetk tagasi andsin Reimole telefoni teel intervjuu.
Aga kuna webcam näitab vaid ühte mängu, siis ma ei oska öelda, kas see on meie mäng Venemaaga, või paralleelselt teisel platsil toimuv kohtumine.
PS! Raadio2 tänases saates Päevakord on ka kodutute jalgpalli MMist juttu. Hetk tagasi andsin Reimole telefoni teel intervjuu.
Nagu noored jumalad
Tervitusi Kaplinnast!
Eile õhtul astus Eesti rahvusmeeskond esimest korda jalgpalli maailmaareenile! Kaplinna südamesse, Grand Parade'ile, oli kodutute MM'i puhuks püstitatud kaks minijalgpalliväljakut. Pealtvaatajaid oli tribüünidel vähemalt 1,500, rohkem sinna lihtsalt ei mahtunud. Aga platsi kõrval oli ka suur ekraan ja lava, kus esinesid rahvamuusikud, hiphopparid ja breikarid, nii et kokku võis vaatajaid-kuulajaid olla vähemalt 3,000 inimest või rohkemgi. Melu oli tõeliselt vägev!
Eesti meeskonna esimene vastane oli Uganda ja saime korralikult sugeda, 3:9.
Ugandalased mängisid nagu noored jumalad! Nad olid väga väledad ja oi-oi kui tehnilised. Mis oli meil selle vastu panna? Peamiselt elukogemus (meie mängijad olid keskeltläbi kaks korda vanemad, ugandalased olid umbes 18aastased). Aga seekord jäi nooruslik uljus siiski peale, mis parata.
Täna on uus päev. Paari tunni pärast mängime Venemaaga ja õhtupoole Šveitsiga. Sellega saabki alagrupiturniir läbi ja järgmised mängud on meeskondadega, kes peaks olema enam-vähem samal tasemel. Iga alagrupi võitja mängib homme mõne teise alagrupi teise koha meeskonnaga, samuti mängivad 3. ja 4. koha saanud koondised.
Kirjutada võiks veel paljust - kuidas Leedu mängis eile Afganistaniga, kuidas me kohtusime Maega, kes on eestlanna, aga tulnud siia koos USA kodutute meeskonnaga, kuidas me Chapel Streetil tüdrukute koolimajas elame, kuidas ilm on (hommikul sadas nagu oavarrest) - aga sellest kõigest mõni teine kord, loodetavasti varsti.
PS! Fotosid ei saanud veel arvutisse laadida, aga ehk õhtupoole õnnestub.
Eile õhtul astus Eesti rahvusmeeskond esimest korda jalgpalli maailmaareenile! Kaplinna südamesse, Grand Parade'ile, oli kodutute MM'i puhuks püstitatud kaks minijalgpalliväljakut. Pealtvaatajaid oli tribüünidel vähemalt 1,500, rohkem sinna lihtsalt ei mahtunud. Aga platsi kõrval oli ka suur ekraan ja lava, kus esinesid rahvamuusikud, hiphopparid ja breikarid, nii et kokku võis vaatajaid-kuulajaid olla vähemalt 3,000 inimest või rohkemgi. Melu oli tõeliselt vägev!
Eesti meeskonna esimene vastane oli Uganda ja saime korralikult sugeda, 3:9.
Ugandalased mängisid nagu noored jumalad! Nad olid väga väledad ja oi-oi kui tehnilised. Mis oli meil selle vastu panna? Peamiselt elukogemus (meie mängijad olid keskeltläbi kaks korda vanemad, ugandalased olid umbes 18aastased). Aga seekord jäi nooruslik uljus siiski peale, mis parata.
Täna on uus päev. Paari tunni pärast mängime Venemaaga ja õhtupoole Šveitsiga. Sellega saabki alagrupiturniir läbi ja järgmised mängud on meeskondadega, kes peaks olema enam-vähem samal tasemel. Iga alagrupi võitja mängib homme mõne teise alagrupi teise koha meeskonnaga, samuti mängivad 3. ja 4. koha saanud koondised.
Kirjutada võiks veel paljust - kuidas Leedu mängis eile Afganistaniga, kuidas me kohtusime Maega, kes on eestlanna, aga tulnud siia koos USA kodutute meeskonnaga, kuidas me Chapel Streetil tüdrukute koolimajas elame, kuidas ilm on (hommikul sadas nagu oavarrest) - aga sellest kõigest mõni teine kord, loodetavasti varsti.
PS! Fotosid ei saanud veel arvutisse laadida, aga ehk õhtupoole õnnestub.
21.9.06
Alagrupid loositud
Sain meie meeskonna treenerilt Marekilt sõnumi, et Eesti on ühes alagrupis Venemaa, Šveitsi ja Ugandaga.
Vene kodutute tiim on päris tugev, seda me teame. Juuni alguses toimusid Peterburis koguni Venemaa avatud meistrivõistlused!
Uganda on meile tundmatu suurus, aga küllap nad jooksevad kiiresti nagu aafriklased ikka.
Šveits on varasematel aastatel olnud publiku lemmik, eelkõige oma sõbraliku suhtumise ja meeskonnavaimu pärast. Aga ega selle põhjal ei saa ennustada, millise tasemega nende meeskond sel aastal on.
Eesti koondise esimene mäng on pühapäeva pärastlõunal.
Turniiri süsteem on kodutute MMil teistsugune kui tavalisel MM-turniiril. Lühidalt: kõik kohad mängitakse välja, kedagi ei saadeta enne turniiri viimast päeva koju. Reeglite kohta saab lugeda siit.
Vene kodutute tiim on päris tugev, seda me teame. Juuni alguses toimusid Peterburis koguni Venemaa avatud meistrivõistlused!
Uganda on meile tundmatu suurus, aga küllap nad jooksevad kiiresti nagu aafriklased ikka.
Šveits on varasematel aastatel olnud publiku lemmik, eelkõige oma sõbraliku suhtumise ja meeskonnavaimu pärast. Aga ega selle põhjal ei saa ennustada, millise tasemega nende meeskond sel aastal on.
Eesti koondise esimene mäng on pühapäeva pärastlõunal.
Turniiri süsteem on kodutute MMil teistsugune kui tavalisel MM-turniiril. Lühidalt: kõik kohad mängitakse välja, kedagi ei saadeta enne turniiri viimast päeva koju. Reeglite kohta saab lugeda siit.
Šveitsi meeskonna mängija. Foto: www.homelessworldcup.org
20.9.06
Kodutud lennukis: Any chances to survive?
Poolakad tegid mõne aasta eest filmi Austrias toimunud kodutute jalgpalli MM'ist.
Filmis on selline tore lõik, kus lõuna-aafriklased valmistuvad pikaks reisiks Euroopasse. Kodututele, kes polnud kunagi varem lennanud, selgitatakse, et lennukid võivad ka öösel lennata ja et ei ole vaja midagi karta. Üks mängijatest küsib seepeale täitsa siiralt: Any chances to survive?
Igal juhul: Marek saatis sõnumi, et nad jõudsid Kaplinna kohale.
Enamiku riikide koondised jõuavad pärale vist alles homme. Reedel on hingetõmbepäev, laupäeval on konverents teemal Sport & Racism ja õhtul Kaplinna linnapea vastuvõtt. Avatseremoonia on pühapäeval kl 12:00 ja esimene ametlik mäng kell 14:00.
Filmis on selline tore lõik, kus lõuna-aafriklased valmistuvad pikaks reisiks Euroopasse. Kodututele, kes polnud kunagi varem lennanud, selgitatakse, et lennukid võivad ka öösel lennata ja et ei ole vaja midagi karta. Üks mängijatest küsib seepeale täitsa siiralt: Any chances to survive?
Igal juhul: Marek saatis sõnumi, et nad jõudsid Kaplinna kohale.
Enamiku riikide koondised jõuavad pärale vist alles homme. Reedel on hingetõmbepäev, laupäeval on konverents teemal Sport & Racism ja õhtul Kaplinna linnapea vastuvõtt. Avatseremoonia on pühapäeval kl 12:00 ja esimene ametlik mäng kell 14:00.
Kodutute varjupaigast Kaplinna
Foto tänasest Postimehest, autor Raigo Pajula
Pisut rohkem kui üheksa kuud tagasi käisime Marekiga esimest korda Mustamäel, Akadeemia teel asuvas kodutute varjupaigas.
Varsti läksime teist, kolmandat, neljandat, kahekümneviiendat korda - Mustamäele, Koplisse, Männikule, erinevatesse varjupaikadesse - ikka selleks, et kutsuda kodutuid osalema jalgpallitrennis ning et minna sügisel Eesti kodutute meeskonnaga maailmameistrivõislustele.
Alguses ei tulnud mitte keegi trenni. Siis, millalgi jaanuari lõpus, tuli õnneks Rene. Kui tema poleks ka tulnud, siis me oleks selle ilmselt katki jätnud. Kaua me ikka Marekiga kahekesi trenni teeme...
MM turniir algab Kaplinnas sel nädalavahetusel. Uskumatu, aga tõsi - Eesti kodutute jalgpallikoondise liikmed astusid eile õhtul Tallinnas lennuki peale. Rene, Andres, Vlad, Roma, Igor, Jevgeni, ja treener Marek.
Kõik see on uskumatu.
Andresega olime eile hommikul Terevisioonis. Kodutute majast hommikul kell seitse ETV otsestuudiosse - lahe!
Vlad oli kuu aega tagasi Viljandi lähedal alkoholi rehabilitatsioonikeskuses. Eile hommikul ärkas ta Akadeemia tee varjupaigas, praegu on ta Windhoekis, Namiibias ja mõne tunni pärast juba Lõuna-Aafrika Vabariigis! (Air Namibia viib meeskonna Frankfurdist Kaplinna, vahepeatusega Namiibias!)
Kõik see on nii uskumatu. Aitäh kõigile, kes meid on selle 9 kuu jooksul toetanud.
Ma ootan pikisilmi laupäeva, kui ma saan meeskonnale Kaplinna järele sõita.
Kodutute jalgpalli MM on suur jalgpallipidu. Kõige värskemad muljed ja fotod Eesti meeskonna käekäigust jõuavad Heateo päevikusse. Hoidke silm peal!
Lisa: Piltuudis tänases Päevalehes ja Dagne Hanschmidti lugu tänases Postimehes.
18.9.06
Mõned teadaanded
Noorteprojektide konkurss TÄHED SÄRAMA on välja kuulutanud taotlemise II vooru. Tähtajaks 30. september - ja oodatud on kõik projektid ja head ideed, mis aitavad noorte elu paremaks muuta. Sel aastal toetatakse projekte kokku 1,2 miljoni krooniga; taotlusvormi ja lähema info võib leida siit.
Nii tänases Postimehes kui Päevalehes on artiklid vabatahtlikest sukeldujatest, kes puhastasid Lasnamäe paekarjääri. Üle saja sukelduja ja kokku nelisada vabatahtlikku osalesid koristamisoperatsioonil.
Vabatahtlikust tööst on viimasel ajal palju kirjutatud; on tore, et järjest rohkem inimesi seob vaba aja veetmise võimalusi kasuliku tegevusega. Vaba aega saab ju veeta mitmeti - näiteks teleka ette kleepunult seebikaid vaadates - aga mõni viis toob kaasa märksa parema enesetunde kui teine. Kogusin siia mõned viited viimasel ajal üha hoogustuvast vabatahtliku tegevuse lainest:
Rohelise Konna ordu
Euroopa Vabatahtliku Teenistuse kampaania
Noored vabatahtlikud
PS. Homme Artur Terevisioonis, kl 7.25.
Nii tänases Postimehes kui Päevalehes on artiklid vabatahtlikest sukeldujatest, kes puhastasid Lasnamäe paekarjääri. Üle saja sukelduja ja kokku nelisada vabatahtlikku osalesid koristamisoperatsioonil.
Vabatahtlikust tööst on viimasel ajal palju kirjutatud; on tore, et järjest rohkem inimesi seob vaba aja veetmise võimalusi kasuliku tegevusega. Vaba aega saab ju veeta mitmeti - näiteks teleka ette kleepunult seebikaid vaadates - aga mõni viis toob kaasa märksa parema enesetunde kui teine. Kogusin siia mõned viited viimasel ajal üha hoogustuvast vabatahtliku tegevuse lainest:
Rohelise Konna ordu
Euroopa Vabatahtliku Teenistuse kampaania
Noored vabatahtlikud
PS. Homme Artur Terevisioonis, kl 7.25.
14.9.06
Kodutute jalgpall
Eesti kodutute jalkameeskond pidas teisipäeval oma esimese sõpruskohtumise - Uniprindi ja Bang & Bonsomeri koondmeeskonnaga. Mäng oli võitluslik ja kodutute poolel lõid kaasa ka mõned Heateo vutimehed - aga lõpuks tuli tunnistada Uniprinterite paremust, lõppseis 3-5. Pärast mängu kostitati pallureid ja hulka kogunenud pealtvaatajaid maitsvate praevorstikeste ja kartulitega. Meeleolu oli vägev.
PS. Tuleval nädalal sõidab Eesti kodutute koondis MM-ile Kaplinnas.
PPS. Loe ka artiklit tänasest Päevalehest.
PS. Tuleval nädalal sõidab Eesti kodutute koondis MM-ile Kaplinnas.
PPS. Loe ka artiklit tänasest Päevalehest.
11.9.06
Arturi sünnipäev!
8.9.06
Hea Lugu: Appi tulevad noored vabatahtlikud
Tallinnas kogub jõudu liikumine, mille programmiliseks eesmärgiks on heategusid teha. Üllatav, šokeeriv? Noored Vabatahtlikud, nagu nad end kutsuvad, käivad metsa istutamas, rannajoont koristamas, loomade varjupaika aitamas – ja teevad seda vabast tahtest ja heas seltskonnas. „Noored on ise initsiatiivi haaranud”, tunnistab Kristel Lipand, projekti eestvedaja. „Kui varem leidsin mina abivajajaid, siis nüüd oskavad nad ise uudistest välja lugeda, kuhu võiks oma abi pakkuda.”
Kristel meenutab, kuidas mõni aasta tagasi oli tükk tegemist, et abivajajale selgitada, mis need vabatahtlikud tähendavad. Oli trotsi ja ehk hirmugi. Vahepealsete aastatega on olukord palju muutunud ja vast igaüks on vabatahtlikest midagi kuulnud. Vabatahtlik töö kogub järjest enam kaasalööjaid, kuigi üldsusele jäävad nad sageli märkamatuks. “Pigem kirjutatakse ajalehtedes ikka negatiivsest, positiivsed uudised ei müü”, ütleb Kristel. Ometi tuleks seda tööd tunnustada ja sellest rohkem rääkida – see tooks kindlasti kaasa vabatahtlike arvu suurenemise, ja nii saaks veelgi rohkem abistada neid, kes abi vajavad.
Kristel Lipand on koos vabatahtlikega jõudnud käia nii metsa istutamas kui loomade varjupaigas aknaid pesemas ja koertega jalutamas. Sellest sügisest planeerib Kristel suunata vabatahtlike tegevust rohkem puuetega noortele ja lastekodulastele. “Meil on ikka tore ka, mitte ainult raske töö,” ütleb Kristel kavalalt, ja räägib siis kuidas viimati vabatahtlikega Pedassaarel matkamas käisid. Ka siis ei saanud seltskond ilma heategudeta hakkama – istusid puhkemomendil lõkke ääres, kuni üks tüdruk arvas, et mis me siin ikka niisama istume, korjame rannast sodi kokku. Ja kõik koristasidki ning tundsid pärast rõõmu puhtast rannajoonest.
Kristel toonitab, et vabatahtlikuks olemine ei tähenda seda, et iga kord, kui abi on vaja, peab tulema. See ei loe, et üks käib tihedamini kui teine – kõik on võrdselt head. Igaüks teeb niipalju, kui saab ja tahab ja kuipalju vaba aega on. Ja iga tegu hinnatakse.
„Noored Vabatahtlikud” on uus projekt – esimesed üleskutsed vabatahtlikele ilmusid 2006. aasta aprillis. Pärast väikest suvepuhkust, alates oktoobrist, muutuvad Noored Vabatahtlikud jälle aktiivseks. Keda tegutsema oodatakse? Vabatahtlikuks võivad tulla kõik, eriti on oodatud noored vanuses 14-25. “Kahtlemata ei tee head teod head vaid abivajajatele, ka aitajad saavad nende tegemisest ülihea emotsionaalse laengu”, ütleb Kristel lõpetuseks. Ja ma olen kindel, et järgmisel üritusel tahan ka mina kaasa lüüa.
Löö kaasa: kirjuta kristel@taninfo.ee
Loo on kirjutanud Heateo vabatahtlik Killu Maidla
Kristel meenutab, kuidas mõni aasta tagasi oli tükk tegemist, et abivajajale selgitada, mis need vabatahtlikud tähendavad. Oli trotsi ja ehk hirmugi. Vahepealsete aastatega on olukord palju muutunud ja vast igaüks on vabatahtlikest midagi kuulnud. Vabatahtlik töö kogub järjest enam kaasalööjaid, kuigi üldsusele jäävad nad sageli märkamatuks. “Pigem kirjutatakse ajalehtedes ikka negatiivsest, positiivsed uudised ei müü”, ütleb Kristel. Ometi tuleks seda tööd tunnustada ja sellest rohkem rääkida – see tooks kindlasti kaasa vabatahtlike arvu suurenemise, ja nii saaks veelgi rohkem abistada neid, kes abi vajavad.
Kristel Lipand on koos vabatahtlikega jõudnud käia nii metsa istutamas kui loomade varjupaigas aknaid pesemas ja koertega jalutamas. Sellest sügisest planeerib Kristel suunata vabatahtlike tegevust rohkem puuetega noortele ja lastekodulastele. “Meil on ikka tore ka, mitte ainult raske töö,” ütleb Kristel kavalalt, ja räägib siis kuidas viimati vabatahtlikega Pedassaarel matkamas käisid. Ka siis ei saanud seltskond ilma heategudeta hakkama – istusid puhkemomendil lõkke ääres, kuni üks tüdruk arvas, et mis me siin ikka niisama istume, korjame rannast sodi kokku. Ja kõik koristasidki ning tundsid pärast rõõmu puhtast rannajoonest.
Kristel toonitab, et vabatahtlikuks olemine ei tähenda seda, et iga kord, kui abi on vaja, peab tulema. See ei loe, et üks käib tihedamini kui teine – kõik on võrdselt head. Igaüks teeb niipalju, kui saab ja tahab ja kuipalju vaba aega on. Ja iga tegu hinnatakse.
„Noored Vabatahtlikud” on uus projekt – esimesed üleskutsed vabatahtlikele ilmusid 2006. aasta aprillis. Pärast väikest suvepuhkust, alates oktoobrist, muutuvad Noored Vabatahtlikud jälle aktiivseks. Keda tegutsema oodatakse? Vabatahtlikuks võivad tulla kõik, eriti on oodatud noored vanuses 14-25. “Kahtlemata ei tee head teod head vaid abivajajatele, ka aitajad saavad nende tegemisest ülihea emotsionaalse laengu”, ütleb Kristel lõpetuseks. Ja ma olen kindel, et järgmisel üritusel tahan ka mina kaasa lüüa.
Löö kaasa: kirjuta kristel@taninfo.ee
Loo on kirjutanud Heateo vabatahtlik Killu Maidla
3.9.06
Pealtnägija alustab uut hooaega...
...ja kohe esimeses saates on lugu Eesti kodutute jalgpallivõistkonnast. Ära maha maga! Kolmapäeval kell 20.05, ETV.
PS. Ka septembrikuu FHM numbris (lk 64-65) räägitakse kodutute jalgpallist. Intervjuu on seal meeskonnaliikme Andresega.
PS. Ka septembrikuu FHM numbris (lk 64-65) räägitakse kodutute jalgpallist. Intervjuu on seal meeskonnaliikme Andresega.
Tellimine:
Postitused (Atom)