Jakob von Uexkull von Krahl

Lisa: BBC esiküljeuudis samal õhtul: Euroopa Liit plaanib aastaks 2020 vähendada kasvuhoonegaaside tootmist 20% võrra.

Eile õhtul avas von Krahli akadeemia loengulise osa Jakob von Uexkull, kosmopoliidist mõtleja. Tema loengu pealkiri oli "Ehitades postkapitalistlikku maailma", ent selle raames pööras ta peamise tähelepanu Maad ähvardavale kliimakatastroofile.

Jakob von Uexkull, foto: Peeter Jalakas

Neile, kes näinud hiljuti filmi An Inconvenient Truth, ei olnud Uexkulli fookuses midagi ootamatut. Erinevalt sellest, mida rahvusvaheline meedia on lasknud välja paista (kliimasoojenemine on a) kahtlane, b) pole inimese põhjustatud, d) võib-olla ohtlik, aga muretsemiseks pole põhjust, küllap leiame õigel ajal vasturohu), viitavad kõik viimase 15 aasta teaduslikud uuringud ulatuslikule ja suurenevale inimese poolt põhjustatud katastroofile.

Kasvuhoonegaaside nagu süsinikdioksiidi ja metaani sisaldus atmosfääris on hetkel kõrgem kui viimase 650 000 aasta jooksul, mis on see piir, milleni on andmeid võimalik koguda. (Gaaside sisaldust eelajaloolises õhus saab üsna täpselt määrata poolustelt jääproove võttes.) 650 000 aasta sekka mahub muuhulgas 8 jääaega, mis on Maa temperatuurikõverat üsna sarnase amplituudiga painutanud. Kuni praeguseni. See ei ole juhus, et 15 kõige soojemat aastat Maal on mõõdetud viimase 20 aasta jooksul. Süsinikdioksiidi sisaldus atmosfääris on hetkel 30% kõrgem kui suurim sarnane näitaja 650 000 aasta jooksul. Tema määr suureneb kiirusega, mis on 200 korda kõrgem kui kunagi enne 650 000 aasta jooksul.

Uexkull tsiteeris kliimakatastroofi kui aegade suurimat turutõrget (market failure). Selle võimalikkuse üheks põhjuseks pidas ta "turuühiskondade" (market society) teket alates 1980ndatest aastatest, mil Ameerikas, Inglismaal ja mitmel pool mujal rereguleeriti majandus ettevõtete kasuks ja keskkonna kahjuks. Globaliseerumisest sai tema sõnul mitte globaalselt hüvesid jaotav protsess, vaid kapitalismi viimane ponnistus piiramatu kasvu saavutamiseks, mille tulud on omavahel jaganud suurkorporatsioonid. (Iseenesest paradoksaalsed entiteedid, mis "vaba turu" produktidena vaba turgu ja selle konkurentsitingimusi õõnestavad.)

Täna on meil loetud aastad aega, et vähendada süsinikdioksiidi paiskamist atmosfääri, enne kui jääkihi kadumine poolustelt muutub ümberpööramatuks. Uexkull näeb lahendust kõigi võimalike alternatiivenergiate kasutuselevõtus (välja arvatud tuumaenergia), aga samuti ülemaailmses poliitilises kokkuleppes, et seda saavutada, ning ettevõtete restruktureerimises (osaühingutest avaliku hüve ühinguteni, äriettevõtetest sotsiaalsete ettevõteteni).

Uexkull mainis meedia ebaõnnestumist viimase 30 aasta jooksul, eraldada teadlaste räägitu kinnimakstud lobistide vahust. (Sarnaselt võttis aega tubaka kahjulikkuse tunnistamine; esimene seos suitsetamise ja kopsuvähi vahel dokumenteeriti 1950ndatel; tänu vastakate uurimuste finantseerimisele pääsesid tubakafirmad vastutusest kuni 1990ndate aastateni.)

Kas inimeste teadlikkuse tõstmine kasuahnuse arvelt on võimalik? (Umbes selline küsimus esitati ka loengul.) Uexkulli arvates balansseerib meie kasuahnust loomupärane birth instinct, mis tõukab meid hoolima maailmast ja keskkonnast, mille pärandame oma lastele ning milles nad üles kasvatame. Millised oleksid poliitilised valikud siis, kui veel sündimata lastel oleks hääl? Alates käesolevast aastast hakkab seda uurima Uexkulli asutatud World Future Council (vt www.worldfuturecouncil.org). Uexkull lõpetas sooviga, et ka Eestis oma tulevikunõukogu, poliitiliselt sõltumatu, aga aktiivne, tegutsema hakkaks. Samuti rõhutas ta iga kodaniku kohust poliitilistele otsustajatele keskkonna ja tuleviku küsimustes survet avaldada.

Viited:
http://news.bbc.co.uk/2/hi/business/6096084.stm
http://www.nybooks.com/articles/19131
http://meldinger.uib.no/engelsk.php?id=180106091333