Ära löö vabatahtlikku!

Aasta lõppu satuvad mitmed päevad, mil kodanikke kutsutakse üles märkama - oma keskkonda, teisi inimesi, kannatuste ohvreid. 25. november oli ostuvaba päev, 1. detsember AIDSiohvrite mälestamise päev. Möödunud nädalal, 5. detsembril, tähistati ülemaailmset vabatahtlike päeva.

Tasub korraks mõelda, mida tähendab vabatahtlikkus kaasaja maailmas. Ammu ei ole see lihtsalt üksikute hullude utoopiline maailmaparandamissoov. Vabatahtlikud aitavad paljusid kodanikeühendusi Eestis ja mujal, nende tegevusest on kasu tõsiste ühiskondlike probleemide leevendamisel. Vabatahtlik töö ei ole ainult parkide koristamine või sõbra maja värvimine - kaasa saab aidata ka oma professionaalsete oskuste ja teadmistega. Tihti on nendest oskustest veel kõige rohkem kasu ja abi.

Vabariigi president tunnustas möödunud nädalavahetusel Eesti vabatahtlikke, sõnades: "Presidendina tunnen ma uhkust, et Eestis on üha enam neid, kelle mõtted ja teod ei edenda mitte nende isiklikku heaolu, vaid kelle vabatahtlik panus teeb meid kõiki inimestena rikkamaks ja paremaks. Te olete kodanikud selle sõna kõige õilsamas tähenduses."

Heateo Sihtasutus tänas oma vabatahtlikke Heateo klubis 5. detsembril ning samuti väikse tänukirjaga Eesti Päevalehes. Vabatahtlikest ja nende panusest rääkimisel unustatakse tihti see kogukondlik tunne, mis tekib ühise eesmärgi nimel ja rõõmsal tujul tegutsemisest - seda tunnet, turusüsteemis erandlikku, soovimegi kõigile vabatahtlikele ohtralt järgmiseks aastaks.

Aitäh!

Lisan kaks pilti: üks Heateo klubist, kus moosivargast laulis kitarriga härra. (Pildistanud Anu Vahtra-Hellat)

Teine tunnustusürituselt, kus aukirjaga tänati Heateo vabatahtlikku Teet Kuusmanni. Tunnustatud vabatahtlike hulgas leidus nii 11- kui 87-aastasi!