Heateo päevik

Suur kolimine!

2007-02-21T19:31:00.000+02:00

Head lugejad, lõpuks ometi on valminud meie uus veebikodu aadressil www.heategu.ee Suure hurraaga kolib ka Heateo päevik sinna - viite uutele postitustele leiate avalehe allosast. Siinne päevik jääb küll alles, aga uusi postitusi enam ei tule. Õige pea suuname ka aadressi blog.heategu.ee tema uude õigusjärgsesse kohta. Häid kohtumisi juba uues kohas!

Noorte Riigikogu

2007-02-15T13:39:00.000+02:00

Enne valimisi jõuab esmakordselt kokku tulla Noorte Riigikogu.

Toompeal asuvad tähtsamaid Eesti tulevikuküsimusi arutama 101 noort inimest vanuses 15-26, kes esitavad eeloleva laupäeva õhtuks eelnõud 10 valdkonna probleemide lahendamiseks.
Pühapäeval toimuval täiskogul menetletakse seaduseelnõusid ning pannakse nad hääletusele.

Noorte Riigikogu on kokku kutsunud Tegusad Eesti Noored (TEN) - et teada saada, kuidas otsustaksid tänased noored kultuuri, hariduse, majanduse, keskkonna ja teiste küsimuste üle. Aruteludesse on kaasatud nõunikke kõikidest valdkondadest; teiste hulgas on majanduskomisjoni ekspert Rainer Kattel PRAXISEST ning sotsiaalkomisjoni ekspert Riina Raudne Terve Eesti Sihtasutusest.

Täiskogu istungilt saab otseülekannet jälgida video või skypecasti vahendusel. Pühapäev, kell 9.00-12.30. Saadikutele saab küsimusi esitada ning teemasid arutada foorumis. Noorte riigikogulaste seas on ka Jaan Aps (sotsiaalkomisjon) ja Kairi Birk (keskkonnakomisjon) Heateost.

Kes on hea õpetaja?

2007-02-07T22:22:00.000+02:00

... küsime järgmise teisipäeva õhtul Vanalinna Muusikamajas. Tule 13. veebruaril kell 18:00 Heateo Klubisse ja Sul on võimalus sel teemal nii kaasa mõelda kui rääkida.

Enamik meist on käinud koolis ja ma usun, et kõigil, kes on käinud koolis, on olnud vähemalt üks hea õpetaja, loodetavasti rohkemgi. Õpetaja, kelle tund oli huvitav ja innustav, kelle õpetatav aine köitis ja kellega oli lihtsalt tore suhelda. Mäletan kooliajast, et mu lemmikained olid just need, mida andsid head õpetajad - polnud vaja sundida end kodutöid tegema ega tulnud võidelda väsimuse ja apaatiaga tunni ajal. Näiteks praeguse inglise keele oskuse eest olen väga tänulik suures osas oma õpetajale - et ta oli olemas ja inspireeris mind ennast arendama, mitte üksnes kohusetundest koolitükke tegema.

Mis teeb ühest inimesest hea õpetaja? Kas heaks õpetajaks sünnitakse või kasvatakse? Kas Sinust ja minust ja üleüldse igaühest meie ümber võiks saada hea õpetaja?

Heateo klubis mõtiskleb professor Viive-Riina Ruus teemal "Kes on hea õpetaja?", seejärel toimub arutelu, kus kõigil kohalviibijail on võimalus esitada küsimusi ja avaldada arvamust. Seekordne klubiõhtu on ühtlasi võimalus saada rohkem infot Noored Kooli algatuse kohta, millest Artur kirjutas üleeile lähemalt siinsamas blogis ning millest sai lugeda näiteks eilsest Eesti Päevalehest. Et Noored Kooli projekt on suunatud õpetaja elukutse väärtustamisele ja just heade õpetajate koolitamisele, on meile väga oluline teada saada ka Sinu nägemust heast õpetajast.

Prof Viive-Riina Ruus on uurinud põhjalikult õppimise ja õpetamisega seotud küsimusi, kirjutanud muuhulgas õpetaja professionaalsusest ja väärtuste kriisist Eesti hariduses.

Heateo Klubi "Kes on hea õpetaja?"
Teisipäeval, 13. veebruaril kell 18:00
Vanalinna Muusikamajas (Uus 16).
Osavõtt tasuta - võtab kõigest natuke pealehakkamist :)
Registreeri end: eva@heategu.ee

Noored Kooli avalöök

2007-02-06T18:48:00.000+02:00

Täna toimus Noored Kooli programmi kauaoodatud avalöök!
Väga lahe oli näha, et klubis Spirit oli nii palju inimesi, kellele see küsimus -- kuidas tuua teotahtelisi, võimekaid noori kooli õpetajaks -- läheb korda. Kusjuures nende hulgas ei olnud sugugi ainult hariduvaldkonna inimesed, vaid ka paljud ettevõtjad, kes soovivad hariduse arengusse Eestis panustada.

Lisaks kaasasutajale Hansapangale on meil tänase seisuga veel 13 toetajat Eesti juhtivate ettevõtete hulgast erinevatest valdkondadest, samuti toetab NK ideed Haridus- ja Teadusministeerium ning meie koostööpartner Inglismaal, Teach First UK.

Varsti algab värbamine! Jälgige infot Noored Kooli uuel koduleheküljel.

Pressiteade: Noored Kooli programm toob koolidesse noori õpetajaid

Priit Põldoja, Hansapank Eesti peadirektor ja SA Noored Kooli kaasasutaja

Haridusminister Mailis Reps

SA Noored Kooli tegevjuht David Rebane

Sõbrad, vabatahtlikud, liitlased

Pane pea tööle. Õpeta!

2007-02-04T13:29:00.000+02:00

Kellega on Sinul homme hommikul esimene töökohtumine?

Lastel on nii palju energiat ja spontaansust, et tavalises kontorimiljöös selliseid töökaaslasi kuigi sageli ei kohta.

Londoni metroosse ja rongijaamadesse on ilmunud plakatid, mis kutsuvad üles töötama koolis õpetajana - koos kõige põnevamate inimestega maailmas.

Lahe, et Inglismaal on ka riigi poolt algatatud kampaaniaid õpetajaameti väärtustamiseks. Eestis on oodata samalaadset algatust programmi Noored Kooli näol, mille avamisüritus toimub juba teisipäeval (06.02).

Eelinfoks, seoses Noored Kooli programmiga toimub veebruari keskel ka "Tagasi kooli!" nädal, mille raames lähevad tuntud ühiskonnategelased - Toomas Hendrik Ilves, Indrek Neivelt, Hannes Tamjärv, Daniel Vaarik, Mihkel Kärmas ja paljud teised - tavalistesse koolidesse õpetajaks.

Loe ka Eesti Ekspressi artikklit 01.02.2007: Prominendid annavad koolitundi.

Kes harivad meie noori?

2007-02-01T14:28:00.000+02:00

Heategu jätkab uurimist, kes on erinevates Eestile olulistes valdkondades tegusamad ja suurima ühiskondliku mõjuga kodanikeühendused.

Käesoleva aasta alguseks tegime ringi peale haridusvaldkonnale. Rõhuasetusega alusharidusest keskhariduseni.

Eriti avaldasid meile tublide tegijate seas muljet 2 kodanikeühendust:

MTÜ Hea Algus (www.heaalgus.ee) aitab lasteaedades ja algkoolides kujundada lapsekeskset õpikeskkonda, mis suurendab õppetöö tulemuslikkust ja tõstab laste, õpetajate ja lapsevanemate rahulolu.
Hea Alguse metoodikat levitatakse õpetajate täiendkoolituste kaudu.

SA Junior Achievementi Arengufond (www.ja.ee) keskendub noorte ettevõtliku ellusuhtumise arendamisele, sõltumata nende edasistest karjäärivalikutest.
Põhitegevusteks on õpilasfirmade programmi organiseerimine ja majandusõppe programmide pakkumine algkoolist keskkoolini, lisaks hulk täiendavaid projekte (nt Töövarjupäev).

Raportid organisatsioonide kohta:
http://hindamine.heategu.ee/

Aitäh Tuuli Reisbergile ja Kersti Käbinile, kes nimetatud organisatsioone vabatahtlike ekspertidena hinnata aitasid!

Järgmiseks valdkonnaks on - noorsootöö! Ehk siis - kes arendavad meie noori?

"Kuidas saan mina muutusi luua?"

2007-01-26T16:33:00.000+02:00

küsis Artur eilsel noorteseminaril.

See küsimus ilmub teatava intervalliga meile kõigile, kuid iseäranis tuttav on noortele. Mida teha pärast kooli lõpetamist? Oma loengus keskendus Artur sotsiaalsele ettevõtlusele kui eneseteostusvõimalusele ning võrdles seda traditsioonilise äriettevõtluse ning kodanikualgatusega.

Erinevate ettevõtete näiteid presenteerides jõudis ta uue küsimuseni - kust saada muutuste loomiseks vajalikke oskuseid? Oma vastusena tutvustas ta uut haridusprogrammi Noored Kooli, mis on mõeldud väljapaistvatele noortele, kes tahavad ennast tõeliselt proovile panna - kahe aasta jooksul koolis õpetajana. Neile, kes seminarile ei jõudnud, Arturi presentatsiooni näeb siit.

Paar udust pilti ka: (meil on, ausõna, vaja fotograafi)

Homses Postimehes ja Päevalehes

2007-01-25T18:50:00.000+02:00

Erilehena ilmub reedeste päevalehtede vahel MANIFEST, kus on ära toodud kodanikeühenduste ootused järgmisele Riigikogu koosseisule ja valitsusele. Lisaks manifestile ja selle kommentaaridele on erilehes lood seitsmelt Eesti ajakirjanikult, kes tutvustavad erinevaid kodanikeühendusi ja neist ühiskonnale sündivat kasu.

Ajakirjanikud, kelle hulgas on Madis Jürgen, Kaarel Tarand, Jüri Pino jt töötasid erilehe jaoks vabatahtlikena. Lehte saab ka pdf-failina lugeda: www.ngo.ee/12064.

Manifestist kirjutasime eelnevalt siin.

Noor inimene kui vastutustundlik liider

2007-01-24T18:02:00.000+02:00

Homme, neljapäeval, toimub TTÜ aulas noorteseminar "Kõik on enda teha", kus selle aasta teemaks on noor inimene kui vastutustundlik liider.

Sõna võtavad:

kell 11.20 Aivar Haller
kell 12.25 Artur Taevere (Heateo Sihtasutus)
kell 14.05 Margus Mägi (MTÜ Hingest)
kell 15.10 Taavi Jakobson (Oracle Estonia, Heateo partner)

Pilet 75.-
Lähem info: http://db.aiesec.ee/koikonendateha/

Õhkõrn lootus rikkaks saada või surra

2007-01-23T20:19:00.000+02:00

Ühiskonnas tekkinud arutelu kasiinode teemal tuletas mulle meelde ühe varahommiku umbes aasta aega tagasi, kui ma ärkasin Arizona kõrbes, kiirteeäärse suure kasiino parklas.

Mina ja mu indiaani sõber olime maganud tema mikrobussis. Me ärkasime kella poole seitsme paiku, et süüa kasiino restoranis – avatud 24h – üks korralik hommikusöök ja jätkata teekonda Suure Kanjoni poole. Kell 6.30 hommikul oli kasiinos umbes sada inimest, nii punaseid, valgeid, kollaseid kui musta värvi inimesi. Pidevalt tuli inimesi juurde ja mõned läksid ka ära.

Õhtul indiaani tantsupeol...

Ja hommikul Cliff Castle Casino's

Sõime oma hiiglasliku hommikusöögi ära ja ma läksin hambaid pesema. Pidime sõbraga mõne minuti pärast tema auto juures kohtuma. 10-15 minutit hiljem ei olnud teda ikka seal, läksin kasiinosse sisse tagasi teda otsima.

Seal ta oli, oma hõimu üks vaimseid juhte, austatud medicine man, kasiinoautomaadi taga. Ta naeris ja ütles, et ta peab ju oma vendi-õdesid toetama (kasiinod kuuluvad USAs indiaani hõimudele ja on paljudes indaani reservaatides üks olulisemaid rahastusallikaid).

Ometi, järele mõeldes, peitub selles peetub meeletu vastuolu, et indiaani kogukonnad sõltuvad sedavõrd suurel määral kasiinotuludest. Või et paljud Eesti heategevusorganisatsioonid, spordi- ja kultuuriasutused sõltuvad Olympic Casino ja teiste taoliste ettevõtete hasartmängumaksust. See nagu lisaks mingi õilsa põhjenduse kasiinode olemasoluks.

Eestis on seda valdkonda vähem uuritud, aga USAs on kasiinode mõju kohta teada saadud huvitavaid fakte ja seoseid:

USAs on 3 miljonit patoloogilist hasartmängurit (probleemseid hasartmängureid on veel palju rohkem)
Nende inimeste hulgas, kes elavad 50 miili raadiuses kasiino asukohast, on (mõistagi) proportsionaalselt suurem arv patoloogilisi ja probleemseid hasartmängureid
Perekonnad, kelle sissetulek on alla 30,000 dollari aastas, kulutavad 627 dollarit loteriipiletitele. See on ligi kolm korda rohkem kui perekonnad, kelle sissetulek on üle 50,000 dollari.

Vt National Gambling Impact Study Commission.

Kolmikmõrva ja enesetapu toime pannud Janek Lauri hasartmängurist tuttav kirjutas tänase Postimehe arvamusküljel: „Keegi on öelnud, et kui anda inimesele kasvõi õhkõrn lootus saada superrikkaks, siis on ta nõus selle nimel kõik ära andma.“

Soovitan seda artiklit lugeda – see on üks inimlikumaid ja mõtlemapanevaid, mis on tüki aja jooksul meie lehtede arvamuskülgedel ilmunud (Hasartmängud hävitavad inimese psüühika).

Artiklis tsiteeritakse uuringut, mille kohaselt on Eestis 25,000 hasartmängusõltlast. See on 2 ja pool korda rohkem kui mahub inimesi Lilleküla jalgpallistaadionile. Taksojuhid, sõjaväelased, sportlased, pereisad.

Minu jaoks muutus see teema isiklikuks seoses kodutute jalgpallitrennidega, mida me möödunud aasta alguses hakkasime läbi viima. Eesti kodutute meeskond ei ole Lilleküla staadionil veel kordagi mänginud, aga me oleme teinud trenni Mustamäel, kodutute varjupaiga lähedal kooliplatsil. Üks hetk ma sain teada, et meie meeskonna kesktormaja, tohutult sümpaatne ja sõbralik inimene, istus kolm aastat vangis, relvastatud röövi tõttu – mis omakorda sai teoks tema suurte kasiinovõlgade tõttu.

Tol hetkel, kui ma seda kuulsin, muutus kasiinoteema minu jaoks korraga isiklikuks. Ja sellest hetkest alates on mulle väga raske selgeks teha, et kasiinode olemasolu igal teisel tänavanurgal on mingite õilsate ja heategevate argumentidega põhjendatav.

Kaua tehtud kaunikene

2007-01-20T17:46:00.000+02:00

Suure rõõmuga ja ohvritevabalt lõppes saaga, mis vältas kokku kolm kuud. Heateo majale said sildid, mis teatavad, et selles elavad Eesti Mittetulundus ja Sihta..., noh EMSL, Heategu ja Balti energiapartnerid. Kokkuvõtteks võiks öelda, et kui sul on plaanis mõnele vanalinna majale silte toppida, siis varu aega ja tahtmist asju musikaalsuseni kooskõlastada.

Sildid.

Juhuslik möödakäija vaatab silte.

Ideaalne töö

2007-01-17T17:29:00.000+02:00

Ma töötan siin alates suvest: Heateol oli vaja inimest, kes kirjutaks. Minul oli vaja tööd, mille kallal rahulikult nokitseda ja aeg-ajalt suuri plaane haududa. Fäänsis keeles on selle töö nimi kommunikatsioon.

Kui ma mingil põhjusel ei oleks läinud Heateosse tööle, siis kibeleksin nüüd nagu hirmus, sest Noored Kooli programm otsib uut kommunikatsioonijuhti. Ehk siis: kui sa oled töötu ambitsioonikas nokitseja, siis reageeri nüüd. Noored Kooli avab juba 6. veebruaril uksed, kujundlikult öeldes. Tegu on olulise algatusega, saada noori andekaid inimesi kooli õpetajaks. Kommunikatsiooni mõttes tuleb sellest erakordne kogemus, tegu on suure ja pikaajalise projektiga, mis avatakse veebruaris mitmete tuntud ühiskonnategelaste osavõtul.

Sellised lood. Noored kooli koduleht valmib http://www.nooredkooli.ee. Töökuulutuse leiad siit.

Kodulehe arendamine: üks uue kommunikatsioonijuhi ülesannetest

Kas Sina tahad olla noortelugude kirjutaja?

2007-01-16T17:08:00.000+02:00

Heateo Sihtasutus soovib avalikkuse ette tuua noorte lood, kes on omal initsiatiivil sõprade, kooli, linna või riigi jaoks saatnud korda midagi sellist, mis väärib tunnustamist ja eeskujuks seadmist. Tahame näidata, et noored ei ole mitte ainult tulevikutegijad, vaid teevad suuri tegusid juba täna. Eriti otsime huvitavaid algatusi, mis ei mahu tavaliselt avalikkuse tähelepanu alla.

Seega otsime oma meeskonda kogemustega noori üle Eesti, kes aitaks need lood leida ja inspireerivalt kirja panna. Lood avaldatakse veebilehel www.heategu.ee ja ajaveebis blog.heategu.ee.

Vabatahtlikult ootame:

> head eesti keele ja kirjaliku väljenduse oskust
> ettevõtlikkust ja vastutustunnet
> 4-6 tundi tegutsemist kuus

Vabatahtlikule pakume võimalust:

> suhelda ja koostööd teha põnevate inimeste ja organisatsioonidega
> leida oma lood Heateo portaalist, millel on kuus üle tuhande külastaja
> panna noorte hääl kehtima
> panna ennast proovile ja saada alternatiivne ajakirjanduskogemus

Lisaks ootavad Heateos vabatahtlikku avatud, positiivse ja uuendusmeelse suhtumisega kaaslased ning võimalus osaleda meie üritustel.

Kui tunned, et tahad olla noortelugude kirjutaja, võta ühendust Kairiga (kairi@heategu.ee, Skype: kairibirk)

Eesti vabaühenduste manifest

2007-01-15T15:18:00.000+02:00

Meie naabertoas on sündinud oluline dokument, mis sõnastab Eesti kodanikeühiskonna vajadused järgmiseks Riigikogu koosseisuks.

Oluliste punktidena on seal välja toodud ühenduste senisest tõhusam kaasamine otsustusprotsessidesse, läbimõeldum riigipoolne rahastamine, kodanikuhariduse süvendamine ja vabatahtliku tegevuse edendamine.

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit (EMSL) on tänaseks manifesti arutanud pea kõikide Riigikokku kandideerivate erakondadega. Mida saad sina teha?

Väljavõte Urmo kirjast:

Manifestis kirjeldatud tegevuste elluviimisele saad ka sina kaasa aidata. Esimene asi: kui sa veel ei ole ise manifesti tekstiga tuttav, loe see läbi. Teiseks: saada manifest ka oma valitud Riigikogu liikmele ning küsi, mida ta kavatseb nende tegevuste elluviimiseks teha. Kolmandaks: osale valimiseelsetel üritustel ja küsi kandidaatidelt, kas nad on tekstiga tuttavad ja mida ette võtta lubavad? Lisainfot saad EMSList Marit Otsingult (marit@ngo.ee).

Koos suudame kindlasti kodanikuühiskonna teemat ja arenguvajadusi poliitikuile teadvustada ning selle läbi kaasa aidata sellele, et need teemad ei oleks üksnes meie südameasjaks, vaid ka riik teeks omalt poolt vajaliku, et ühendused saaksid tugevamaks ja selle läbi ühiskonna paremaks muutmisel suuremaid tulemusi saavutada.

Selleks meile kõigile jõudu soovides
Urmo Kübar
EMSLi juhataja

Süstla orjad

2007-01-12T18:16:00.000+02:00

Käisin detsembrikuus kahe nädala jooksul Koplis narkomaanide süstlaid vahetamas, sõin kringlit koos 150 Harku naisvangiga ja seisin käsikäes Tallinna Vangla 4. tsooni HIV+ kinnipeetavatega.

Miks? Mõned nädalad enne seda sõin lõunasuppi Heateo Sihtasutuse vabatahtliku konsultandi Tarmoga. Uurisin, kuidas luua võimalikult hea strateegia HIV-positiivsete narkomaanidega tegelevale organisatsioonile Convictus Eesti. "Elevandiluust tornis head strateegiat kokku panna ei saa. Vaja on lips eest ära võtta, käised üles käärida ja minna kaevikutesse vaatama, mida Convictuse inimesed igapäevaselt teevad," oli Tarmo vastus.

Esimene koht on süstlavahetuspunkt Narva maanteel. Loe edasi [PDF]>

Jakob von Uexkull von Krahl

2007-01-10T17:18:00.000+02:00

Lisa: BBC esiküljeuudis samal õhtul: Euroopa Liit plaanib aastaks 2020 vähendada kasvuhoonegaaside tootmist 20% võrra.

Eile õhtul avas von Krahli akadeemia loengulise osa Jakob von Uexkull, kosmopoliidist mõtleja. Tema loengu pealkiri oli "Ehitades postkapitalistlikku maailma", ent selle raames pööras ta peamise tähelepanu Maad ähvardavale kliimakatastroofile.

Jakob von Uexkull, foto: Peeter Jalakas

Neile, kes näinud hiljuti filmi An Inconvenient Truth, ei olnud Uexkulli fookuses midagi ootamatut. Erinevalt sellest, mida rahvusvaheline meedia on lasknud välja paista (kliimasoojenemine on a) kahtlane, b) pole inimese põhjustatud, d) võib-olla ohtlik, aga muretsemiseks pole põhjust, küllap leiame õigel ajal vasturohu), viitavad kõik viimase 15 aasta teaduslikud uuringud ulatuslikule ja suurenevale inimese poolt põhjustatud katastroofile.

Kasvuhoonegaaside nagu süsinikdioksiidi ja metaani sisaldus atmosfääris on hetkel kõrgem kui viimase 650 000 aasta jooksul, mis on see piir, milleni on andmeid võimalik koguda. (Gaaside sisaldust eelajaloolises õhus saab üsna täpselt määrata poolustelt jääproove võttes.) 650 000 aasta sekka mahub muuhulgas 8 jääaega, mis on Maa temperatuurikõverat üsna sarnase amplituudiga painutanud. Kuni praeguseni. See ei ole juhus, et 15 kõige soojemat aastat Maal on mõõdetud viimase 20 aasta jooksul. Süsinikdioksiidi sisaldus atmosfääris on hetkel 30% kõrgem kui suurim sarnane näitaja 650 000 aasta jooksul. Tema määr suureneb kiirusega, mis on 200 korda kõrgem kui kunagi enne 650 000 aasta jooksul.

Uexkull tsiteeris kliimakatastroofi kui aegade suurimat turutõrget (market failure). Selle võimalikkuse üheks põhjuseks pidas ta "turuühiskondade" (market society) teket alates 1980ndatest aastatest, mil Ameerikas, Inglismaal ja mitmel pool mujal rereguleeriti majandus ettevõtete kasuks ja keskkonna kahjuks. Globaliseerumisest sai tema sõnul mitte globaalselt hüvesid jaotav protsess, vaid kapitalismi viimane ponnistus piiramatu kasvu saavutamiseks, mille tulud on omavahel jaganud suurkorporatsioonid. (Iseenesest paradoksaalsed entiteedid, mis "vaba turu" produktidena vaba turgu ja selle konkurentsitingimusi õõnestavad.)

Täna on meil loetud aastad aega, et vähendada süsinikdioksiidi paiskamist atmosfääri, enne kui jääkihi kadumine poolustelt muutub ümberpööramatuks. Uexkull näeb lahendust kõigi võimalike alternatiivenergiate kasutuselevõtus (välja arvatud tuumaenergia), aga samuti ülemaailmses poliitilises kokkuleppes, et seda saavutada, ning ettevõtete restruktureerimises (osaühingutest avaliku hüve ühinguteni, äriettevõtetest sotsiaalsete ettevõteteni).

Uexkull mainis meedia ebaõnnestumist viimase 30 aasta jooksul, eraldada teadlaste räägitu kinnimakstud lobistide vahust. (Sarnaselt võttis aega tubaka kahjulikkuse tunnistamine; esimene seos suitsetamise ja kopsuvähi vahel dokumenteeriti 1950ndatel; tänu vastakate uurimuste finantseerimisele pääsesid tubakafirmad vastutusest kuni 1990ndate aastateni.)

Kas inimeste teadlikkuse tõstmine kasuahnuse arvelt on võimalik? (Umbes selline küsimus esitati ka loengul.) Uexkulli arvates balansseerib meie kasuahnust loomupärane birth instinct, mis tõukab meid hoolima maailmast ja keskkonnast, mille pärandame oma lastele ning milles nad üles kasvatame. Millised oleksid poliitilised valikud siis, kui veel sündimata lastel oleks hääl? Alates käesolevast aastast hakkab seda uurima Uexkulli asutatud World Future Council (vt www.worldfuturecouncil.org). Uexkull lõpetas sooviga, et ka Eestis oma tulevikunõukogu, poliitiliselt sõltumatu, aga aktiivne, tegutsema hakkaks. Samuti rõhutas ta iga kodaniku kohust poliitilistele otsustajatele keskkonna ja tuleviku küsimustes survet avaldada.

Viited:
http://news.bbc.co.uk/2/hi/business/6096084.stm
http://www.nybooks.com/articles/19131
http://meldinger.uib.no/engelsk.php?id=180106091333

HIV-ist, seksist ja kehavedelikest. Kolleegide keskel.

2007-01-06T15:46:00.000+02:00

Esmapilgul tundub idee kummaline – tellida oma töötajatele HIV-alane teavitusprogramm. Pärast seminari lõppu näib see igati õigustatud. Firma, kes koolituse on tellinud, oskab vaadata kaugemale kui kliendi rahakotti. Talle läheb korda oma töötajate tervis ja ta on andnud olulise panuse epideemia vastu võitlemisse Eestis ja maailmas. Sotsiaalselt vastutustundlik firma, öeldakse selle kohta.

Riina Raudne sammub kindlal sammul sisse Tallinna ühe tuntud restorani uksest. Osad saali teenindajatest juba teavad teda – raske on unustada inimest, kes räägib sinuga silmast silma seksuaalvahekorrast, kehavedelikest, verest ja haigustest.

Kogu selles sünges teemaderingis suudab Riina hoida positiivset ja energilist meelt. Ta laotab vilunult koosolekulauale hunniku infovoldikuid ja kondoome. Viskab kogunenud seltskonnaga nalja ja küsib siis igaühelt otse, mis seostub just temal HIV ja AIDS-iga. Sissejuhatuseks koolitusse on see väga hea ja paneb esimesest minutist kaasa mõtlema.

Edasi tulevad mõned statistilised numbrid, mis pelgalt numbritena tahvlil ei suudaks meid vist erutada, kuid Riina toob mõned seosed, pärast mida on seltskond silmnähtavalt veidi endast väljas. Eestlastel on selgelt meeles Estonia hukk. Laevaga läks põhja ligi 500 meie kaasmaalast. Ja me kõik teadsime kedagi – tuttavat, tuttava tuttavat või vähemalt mõnda tuntud inimest – kelle laev merepõhja viis. Kuid kas me teame ka mõnda HI-viiruse kandjat? Enamik meist ei tea. Kuid arvestades registreeritud viirusekandjate hulka Eestis (tänaseks juba üle 5600 inimese), peaksime me teadma vähemalt mõnda HIV-i nakatunut. Rääkimata sellest, millised on need suhtarvud, kui arvestada tegeliku viirusekandjate hulgaga, mida on oletatavalt 12 000. Need on pöörased arvud.

Koolituse käigus kerkib esile järjest rohkem küsimusi. Riina räägib põhjalikult, kuidas viirus levib ja kuidas ei levi. Puudutab enamlevinud müüte ja selgitab, miks üks või teine levinud arvamus paika ei pea. Miks ei saa me viirust ukselingilt või tualettpotilt. Ja miks võime selle väga lihtsalt saada kaitsmata seksuaalvahekorrast. Sest just sellisel teel levib praegu viirus tormilise kiirusega.

HIV on hetkel Eestis levinuim seksuaalsel teel edasikanduv haigus. Süüfilis, soovimatu rasedus ja muud mured, mis kaitsmata vahekorra puhul esile kerkivad, peaksid jääma kaugele HIV varju. Ometi ei jää. Sest inimesed usuvad endiselt sinisilmselt, et "sa oled ju korralik inimene, sinult HIV-i ei saa".

Riina ei rääkinud mitte ainult haigusest. Ta tuletas meelde, et ka viirusekandjad on inimesed. Neil on oma õigused ja muidugi ka kohustused, kuid mitte kellelgi ei ole õigust viirusekandjat hukka mõista, teda haiguse pärast töölt lahti lasta või kuidagi teistmoodi diskrimineerida. Me ei pea teadma, kas meie kolleeg on viirusekandja või mitte, kuid me peame igapäevaelus alati jälgima teatud ohutus- ja hügieenireegleid, et ise viirusesse nakatumist vältida.

Koolituse lõpus demonstreeris Riina asjalikult erinevaid kondoome ja vastas kümnetele ja kümnetele küsimustele. Usun, et need noored, kes selle koolituse läbisid, HIV-i ei nakatu. Nad teavad, et viirus on meie keskel, kuid nad oskavad end kaitsta.

Terve Eesti Sihtasutus viib läbi HIV-ennetust töökohtades. Hetkel toimub programmi laienemine, mille käigus otsitakse koolitajat ja kommunikatsioonijuhti. Juhataja Riina Raudne on noor sotsiaalne ettevõtja, kellega saab ühendust riina[ät]terve-eesti.ee

Loo on kirjutanud Killu Maidla, Heateo vabatahtlik.

Haridus on jälle IN

2007-01-04T13:54:00.000+02:00

Need, kes pärast lõpetamist arvasid, et akadeemiaga on igaveseks lõpp, värisege! Ta on tagasi! Sedapuhku Von Krahli Akadeemia, kus teile kõigile kindlasti mõnda söödavat leidub:

http://www.vonkrahl.ee/et/nb04/filmiprogram.html
http://www.vonkrahl.ee/et/nb04/loengutekava.html

Eelmisel aastal õnnestus mul mõnel loengul käia, soovitan.

Kuidas olla eeskujulik kodanikeühendus?

2007-01-03T15:56:00.000+02:00

Otsisin jõulude paiku organisatsiooni, kellele võiks teha annetusi. Sünnipäeva puhul on ju hea teatada, et kingitusi polegi vaja tuua, et neid läheb kellelgi teisel meie ühiskonnas hoopis rohkem vaja. Käisin siis mõttest tiivustatuna läbi mitmed head algatused, kellest teadsin - kas Heateo kaudu või isiklikust kokkupuutest. Surfasin kodulehekülgedel ja... isegi kui kodulehekülg oli olemas ja uus ja viisakas, isegi kui seal olid kõik muud kontaktandmed, siis arveldusarve numbrit ei leidnud mitte ühegi MTÜ kodukalt, kus käisin. Mitte ainsamaltki. Tekkis lootusetuse tunne. Kas tõesti pean suunama sünnipäevakingid mõnele ühekordsele ja lühiajalisele annetuskampaaniale, millesarnaseid on palju, aga mis ei aita pikas plaanis lahendada probleeme? Viimases hädas tegin paar telefonikõnet ja sain ühe soovitud organisatsiooni arveldusarve numbri.

Aga võib-olla siin on mõtlemiskoht mittetulundusühingutele ja kodanikeühendustele. See vaev, panna kaheteistkohaline number veebi üles, on ju tühine. Ent kes teab, võib-olla otsib järgmisena minu kombel sellist võimalust mõni süümepiinades suurärimees... Või noh, kokkuvõttes pole ju isegi selles küsimus. Laske inimestel olla head.

Heateo kontaktandmete lehekülg. Arveldusarve number täitsa olemas.

Täna õhtul telekas - Hea uus ilm!

2006-12-27T11:35:00.000+02:00

Film elust Eesti tarbimisühiskonnas, inimestest, kes on ennast asjade maailmas leidnud ja kes on ennast sinna kaotanud. Leidub ka selliseid, kes elavad õnnelikult ilma üleliigse kolata. Filmis on kolm peamist tegelast: Heateo Sihtasutuse juht Artur Taevere, moekunstnik Reet Aus ja kunstnik Peeter Laurits. Kõik kolm tegelast on head näited teistsuguse olemise võimalikkusest kaasaegses ühiskonnas. Autor Jaan Tootsen. Tootja Rühm Pluss Null. [tekst siit]

ETV, kell 22.20

Eesti esimene sotsiaalne ettevõtja

2006-12-22T14:32:00.000+02:00

Ilmunud on Head Uudised! - ajakiri, mis tutvustab põnevaid ja väärtuslikke algatusi Eestis. Seekordses numbris on juttu Tallinna taaskasutuskeskusest ning ettevõtmisest Noored kooli. Kaanelugu räägib aga Eesti ühest esimesest sotsiaalsest ettevõtjast, Bengt Gottfried Forseliusest. Forseliuse teeneks oli eesti talurahva seast koolmeistrite koolitamine. Hästi on tuntud tema külaskäik Rootsi kuninga juurde, kaasas kaks Eesti noormeest, Ignatsi Jaak ja Pakri Hansu Jüri.

Ajakiri on kättesaadav siit [PDF] ning samuti paberkujul Kehrwiederi kohvikutes Tallinnas, AIESECi esindustes üle Eesti ja loomulikult ka Heateo Sihtasutuse kontoris Pikk 11. Head lugemist!

Allakirjutanu soovib rõhutada, et eelnev informatsioon kisti temalt välja kruustangidega, sest mitte mingil juhul ei reklaamiks ta muidu vabatahtlikult välja ajakirja, mille teisel leheküljel on pilt temast legendaarse PIMP-kasukaga.

Häid pühi, tõepoolest.

Hingega jõulukink vs masstoodetud plönn

2006-12-19T13:15:00.000+02:00

Lisa: Kaia Otti lugu tänases Postimehes.

Mida talle jõuludeks kinkida? Äkki talle ei meeldi? Need küsimused kummitavad sadu tuhandeid eestlasi, kes jõulumüügi lettide vahel üritavad leida enda jaoks erilistele inimestele tähendusrikkaid kingitusi.

Õnneks on Hiinas masstoodetud lõikelaudade ja plasmatelerite igavasse kingiritta lisandunud särava tähena MTÜ Hingest jõulutooted. Kõik tooted on valmistatud käsitööna puuetega inimeste poolt käsitöökeskustes üle Eesti. Need on kodumaised hingega asjad - küünlad, lauakeraamika, köögitarbed, kodutekstiil. Iga ostuga toetad puuetega inimeste töövõimaluste parandamist Eestis, kingid ilusa ja kvaliteetse asja ning annad kallile kingisaajale edasi seda hingesoojust, mille valmistaja oma tootesse on sisse meisterdanud.

MTÜ Hingest jõulutoodete leti aitas üles seada Tallinna Kaubamaja ning see asub Kaubamaja ja Viru keskuse vahelisel sillal, Aura cafe vastas. Hingest on kolm noort meest, kes on võtnud oma südameasjaks erivajadustega inimeste käsitöö turustamise ja töövõimaluste arendamise. Ettevõtetele pakub Hingest puuetega inimeste poolt valmistatud ärikingitusi. Hingest oli Heateo Sihtasutuse 2005. aasta sotsiaalse ettevõtja konkursi võitja.

Piiride hägustumisest

2006-12-15T17:57:00.000+02:00

Kujutle end ruumi, kus on laenatud parim osa professionaalsest kontorist, sõbralikust kohvikust, kunstiklassist ja mugavast kodust. Just selline keskkond on loodud Londonis, nimeks The Hub. Hubis on võimalik tunnitasu alusel endale kontoripinda rentida. Seal on neid, kes astuvad läbi tunniks-paariks kuus, teised on seal oma organisatsioonile püsiva peatuspaiga leidnud. Kuid tegemist ei ole pelgalt laua, tooli, printeri, telefoni rentimiskohaga...

See on kohtumispaik erinevatele valdkondadele, distsipliinidele, ideedele ja inimestele, kes on valmis uurima, mis sünnib erinevuste kootööst. Eesmärgiks on seeläbi luua uusi ja toimivaid sotsiaalseid mustreid. The Hubi rajajate poolt on rentnike omavahelise koostöö hõlbustamiseks loodud ka vastavad struktuurid (online-keskkond, mentorlus, teemapäevad jne).

Käisin neil nädala alguses Londonis külas ja ei pidanud pettuma. Kahe aastaga on Hubi tegevusmudel isemajandavaks muutunud, elanikud oskavad sõnastada Hubis olemise mõju ja kasu oma tegevusele ning mudel on leidnud juba jäljendamist Johannesburgis, Bristolis, Sao Paulos and more is coming....

Nüüd, tagasi Heateo kontoris olles, mõistan, et ka meil on siin omamoodi The Hub. Jagame ju oma avatud kontorit EMSLi ja Terve Eesti Sihtasutusega, kokku teeb see 13-14 tegelast siin igapäevaselt askeldamas. Lisaks on alati keegi külla tulnud või naabritega koosolekut pidamas. Ja mis on selle tulemus? Terve Eesti Riina ja Carla jagavad meile eluks vajalike teadmisi HIV ennetustöö kohta, mida piinlikul kombel mujal Eestis eriti ei kuule. Või selline situatsioon, et Elina, kes tuli EMSLi arutama järgmise kodanikuühiskonna konverentsi korraldamist, jääb kohvinurka natuke kauemaks istuma ja toimub meie spontaanne vestlus teemal, et kuidas koostöös Heateoga sama konverentsi raames ka noori kodanikuühiskonnale lähemale tuua, ja järgmised sammud olidki juba kokku lepitud. Ootamatu-hoogne-loominguline-tulemuslik vestlus.

Minimaalsed piirid inimeste ja organisatsioonide vahel, samas piisav fokuseeritus iseenda eesmärgile, ja tekib loominguline keskkond, mis annab hoogu juurde kõigi meie tegemistele. Kui suur on erinevus selle ja traditsioonilise kontorikabineti vahel!

Ära löö vabatahtlikku!

2006-12-12T17:10:00.000+02:00

Aasta lõppu satuvad mitmed päevad, mil kodanikke kutsutakse üles märkama - oma keskkonda, teisi inimesi, kannatuste ohvreid. 25. november oli ostuvaba päev, 1. detsember AIDSiohvrite mälestamise päev. Möödunud nädalal, 5. detsembril, tähistati ülemaailmset vabatahtlike päeva.

Tasub korraks mõelda, mida tähendab vabatahtlikkus kaasaja maailmas. Ammu ei ole see lihtsalt üksikute hullude utoopiline maailmaparandamissoov. Vabatahtlikud aitavad paljusid kodanikeühendusi Eestis ja mujal, nende tegevusest on kasu tõsiste ühiskondlike probleemide leevendamisel. Vabatahtlik töö ei ole ainult parkide koristamine või sõbra maja värvimine - kaasa saab aidata ka oma professionaalsete oskuste ja teadmistega. Tihti on nendest oskustest veel kõige rohkem kasu ja abi.

Vabariigi president tunnustas möödunud nädalavahetusel Eesti vabatahtlikke, sõnades: "Presidendina tunnen ma uhkust, et Eestis on üha enam neid, kelle mõtted ja teod ei edenda mitte nende isiklikku heaolu, vaid kelle vabatahtlik panus teeb meid kõiki inimestena rikkamaks ja paremaks. Te olete kodanikud selle sõna kõige õilsamas tähenduses."

Heateo Sihtasutus tänas oma vabatahtlikke Heateo klubis 5. detsembril ning samuti väikse tänukirjaga Eesti Päevalehes. Vabatahtlikest ja nende panusest rääkimisel unustatakse tihti see kogukondlik tunne, mis tekib ühise eesmärgi nimel ja rõõmsal tujul tegutsemisest - seda tunnet, turusüsteemis erandlikku, soovimegi kõigile vabatahtlikele ohtralt järgmiseks aastaks.

Aitäh!

Lisan kaks pilti: üks Heateo klubist, kus moosivargast laulis kitarriga härra. (Pildistanud Anu Vahtra-Hellat)

Teine tunnustusürituselt, kus aukirjaga tänati Heateo vabatahtlikku Teet Kuusmanni. Tunnustatud vabatahtlike hulgas leidus nii 11- kui 87-aastasi!

Kes on HIV-i riskirühm?

2006-12-01T13:34:00.000+02:00

Ülemaailmset AIDS-i vastu võitlemise päeva on vaja selleks, et aidata raputada Eesti ühiskonnalt maha ignorantsuse ja hoolimatuse kate.
Ignorantsust illustreerib kõige paremini reaktsioon: "Mis pagana ignorantsus? Mina olen korralik inimene! Mind see ei puuduta!"

Eestis on HIV-positiivseid registreeritud natuke üle 5 600. Ekspertide hinnangul - tulenevalt uuringutest ja rahvusvahelisest kogemusest - on neid vähemalt kaks korda rohkem. Miks? Ignorantsusest. Kuni viirus levis uimastisõltlaste seas süstalde kaudu, ei pööratud selle ennetamisele tähelepanu. Tundus, et hoolimatus on okei. Et las surevad maha. Aga taolised sotsiaalprobleemid ei tunne ühiskondlike kastide piire. Seksuaalkontaktide kaudu võib HIV mõjutada igat Eesti inimest. Või tema kullakallist last. Või tema head sõpra. Või tema elukaaslase armukest.
Teadsite, et vanusegrupis 15-19 aastat oli 2004. aastal uute registreeritud nakatunute seas tüdrukuid üle poole, s.t 56%? Ja nii oligi.

Hoolimatus maksab kätte, tundub olevat üks karmilt õiglaseid loodusseaduseid.

KES SIISKI HOOLIVAD?
Hoolivad tegelikult väga paljud. Eestis on suur hulk pühendunud inimesi, kes HIV-i ennetusega ja AIDSi tagajärgede leevendamisega tegelevad. Mõndadest Heateo arvates toetamist väärivatest algatustest võite lugeda siit:
http://hindamine.heategu.ee

Kuidas saad sina hoolida?
Eelkõige sellega, et viid ennast teemaga kurssi. Et oskaksid ennast kaitsta. Ja oskaksid kaasa tunda nendele, keda see tragöödia on tabanud. Et oskaksid aru saada, ja hoolida.

Näiteks:
www.hiv.ee

Tänases Päevalehes ilmus lugu "HIV-positiivseid ootab personaalne nõustamine".
http://www.epl.ee/artikkel/364863
Selle juures oleval pildil on kaks Heateo sõpra MTÜ-st Convictus Eesti - Julia Vinckler ja Igor Sobolev, kes tegelevad uimastisõltlaste seas HIV-i ennetuse ja rehabilitatsiooniga. Väga raske sihtgrupp, kellega töötada, tohutult tänuväärne töö.

Ehkki mõnikord tundub, et ignorantne, ennast "normaalseks tavainimeseks" nimetav persoon on kõikidest riskigruppidest kõige raskem ja ohtlikum.
SINU võimuses on nende arvu vähendada. HIV-i kõige raskemat ja ohtlikumat riskigruppi vähendada.

Heateo Klubi järgmisel teisipäeval

2006-11-30T14:58:00.000+02:00

Armsad sõbrad, teen oma esimese sissekande Heateo päevikusse ja kutsun teid kõiki Heateo Klubisse järgmisel teisipäeval, 5. detsembril kell 19:00. Klubi toimub meie kontoris Tallinna vanalinnas, aadressil Pikk 11.

Sel korral on Heateo Klubi pühendatud vabatahtlike päevale. Soovime meeles pidada ja tunnustada kõiki vabatahtlikke, kes on Heateo Sihtasutuse tegemistes kaasa löönud. Samuti tahame öelda aitäh meie partneritele ja toetajatele, kelle nõu ja abiga oleme saanud võimaluse ellu viia huvitavaid ja häid projekte.

Heategemise all mõistame säästlikku mõtte- ja eluviisi laiemalt, austades nii inimesi kui loodust tervikuna meie ümber. Sel põhjusel oleme kutsunud Heateo Klubisse kõnelema moekunstnik Reet Aus'i, et kuulda lähemalt tema loodud taaskasutusmoest. Reet räägib sellest, kuidas ta on jõudnud äratundmisele, et soovib valmistada võimalikult loodus- ja inimsõbralikke rõivaid, ja mida taaskasutus kui eluviis tema jaoks tähendab.

Lisaks saab klubis kuulata muusikat, juua teed ja juttu ajada ning veeta toreda õhtu heade inimeste seltsis.

Ootame Sind teisipäeval, 5.detsembril kell 19:00 Heateo Sihtasutuse kontoris.
Tule ise ja võta sõber kaasa! :)

Võimaluse korral anna palun oma tulekust eelnevalt teada
aadressil eva@heategu.ee.

Kuidas parandada maailma Tallinna Ülikooli kohvikus

2006-11-29T15:16:00.000+02:00

Esmaspäeval sattusid TÜ kohvikusse kakskümmendkond noort inimest, et arutleda võimaluste üle ühiskonnas midagi korda saata. Arvestades ürituse pealkirja ning samuti seda, et lisaks ürituse korraldajale võtsid sõna neli kõnelejat - oli osavõtjaid muidugi vähe. Huvitavam diskussioon tekkis noorte kaasamisest ja aktiviseerimisest. Martin Saar, kes esindas Tegusaid Eesti Noori, tõi välja organisatsioonide vajaduse tugeva ja pidevalt laieneva tuumikrühma järele (päike), kelle ümber koonduvad (planeetidena) ühekordselt ja juhuslikult aktiivsed. Kuigi sageli on noorteorganisatsioonide liikmeskonnas sadu inimesi, kes end ühel või teisel messil kirja pannud, näitab organisatsiooni tugevust nimelt aktiivsete ja teisi kaasatõmbavate liikmete arv.

TEN-i tegevustest oleme kirjutanud ka varem; hetkel on nad avamas uut noorteportaali www.parle.ee. Teisi kõnelejaid ürituselt, mis järgmine kord võiks suuremana toimuda: Ardi Ravalepik (Geiliit), Andre Zahharov (Sorex), Mario Laul (PunaMust), Laur Liik (Noored Sotsiaaldemokraadid). Jõudu!

Hingest Äripäeva tagakaanel

2006-11-24T15:16:00.000+02:00

Tänase Äripäeva tagakaanelugu räägib kolmest noorest sotsiaalsest ettevõtjast, keda tuntakse koondnimetuse Hingest all. Hingest müüb ärikingitustena käsitööd, mille on valmistanud puuetega inimesed töökeskustes üle Eesti. Sellega loovad nad puuetega inimestele väärtuslikku töövõimalust - samas on Hingest isemajandav MTÜ, mille nõukogus löövad kaasa ka tuntud ärimehed.

Hingest võitis eelmise aasta sotsiaalse ettevõtja konkursi. Toetage neid ja toetage puuetega inimesi Eestis, www.hingest.ee.

Äripäeva artikkel (vajab parooli).

Uus partner ja uus töötaja

2006-11-23T12:47:00.000+02:00

Heateo partnerite ringi lisandus Taavi Jakobson, kes on Oracle Corporation'i Kagu-Euroopa ja Baltimaade finantsdirektor. Taavi on varem koos Oracle Eesti kollektiiviga läbi viinud tasuta intensiivkoolituse mitmeteistkümne Eesti kooli arvutiõpetajale (Oracle Academy), käinud koos Viiratsi lastekodu laste ja Loomakaitse seltsiga metsa istutamas, osalenud Heateo Pinginaabrite programmis jpm.

Heateo partnerina loodab Taavi aktiivselt panustada muutuste loomisse Eesti ühiskonnas, ennekõike toetades neid tegijaid kellel on oma valdkonnas positiivse muudatuse tekitamiseks suurim potentsiaal. (Loe Heateo partneritest lähemalt siin)

Heateo töötajate perre tuli Eva Ladva, kes hakkab koordineerima sotsiaalse ettevõtja konkurssi ning aitab läbi viia Heateo üritusi. Eva on varem õppinud Tallinna Tehnikaülikoolis haldusjuhtimist ja viimati töötanud personaliteenuseid pakkuvas firmas HR factory rahvusvahelise personali- ja organisatsiooniarenduse juhi abina. (Pikemalt siin)

Teretulemast Eva!

Tasuta loengud sotsiaalsest innovatsioonist

2006-11-18T15:44:00.000+02:00

Sotsiaalne ettevõtlus. CSR ehk ettevõtte sotsiaalne vastutustunne. Vabatahtlikkus. Mittetulundusühingud. Filantroopia. Mõned nendest mõistetest on maailmas pikka aega tuntud, teised on olnud kasutuses vaid kümmekond aastat või vähem. Eesti keeles ja meie inimeste meeles on enamus nendest terminitest uued ning ei seostu paljude jaoks veel konkreetsete mälupiltide ja arusaamadega. Kõik need mõisted on seotud sotsiaalse innovatsiooniga - uute lahendustega igivanadele ühiskondlikele probleemidele.

Social Innovation Conversations on lehekülg Internetis, kus saab tasuta kuulata maailma juhtivate mõtlejate ja tegijate loenguid sotsiaalse innovatsiooni ja ülaltoodud teemade kohta. Sattusin ise täna jällekord sinna, kuna järgmisel nädalal kohtume esimest korda käesoleva aasta sotsiaalse ettevõtja konkursil osalenutega. Tahtsin värskendada mälu sotsiaalsete ettevõtjate äratundmise osas ja kuulasin maailma suurima sotsiaalseid ettevõtjaid ühendava organisatsiooni Ashoka asutaja Bill Draytoni loengut. Soovitan soojalt!

Kõik erinevad! Kõik võrdsed?

2006-11-11T16:22:00.000+02:00

12. detsembril toimub Tallinnas, Patarei merekindluses – endise vangla ruumides foorum „Kõik erinevad! Kõik võrdsed? – Inimõigused noorsootöös”.

Nii ongi osalema oodatud need, kellele pakub huvi:

- mis on inimõigused ja miks neist peaks rääkima;
- mida tähendavad inimõigused noorsootöös;
- kuidas viia inimõiguste teemat noorteni.

Ehk vaadtakse inimõiguste teemale erinevatest vaatekohtadest: läbi vanglavõrede, üle noortekeskuse ukse, teatribinokli tagant. Osalejatega jagavad oma mõtteid ajaloolane ning Riigikogu liige Mart Laar, koolipsühholoog ja koolitaja Reet Laur ning MTÜ Caritas juhatuse liige Lagle Parek.

Loe edasi siit.

Foorum toimub Euroopa Nõukogu poolt korraldatud kampaania Kõik erinevad – kõik võrdsed egiidi all. Fotol kampaania töötajad, allikas.

Tule vabatahtlikuks!

2006-11-09T13:15:00.000+02:00

Panime kodulehele üles kuulutused vabatahtlikele, kes sooviksid Heateo tegemistes kaasa lüüa. Nimekiri täieneb peagi, praegu otsime appi järgmiseid inimesi:

Strateegiakonsultant
Hindamisekspert
Kujundaja
Fotograaf

Töökoormus jääb enamasti 8 ja 20 tunni vahele ühes kuus. See on hea võimalus tegutseda hea eesmärgi nimel ühe kiiremini areneva organisatsiooni juures Eestis. Lähem info >

Nimi leitud!

2006-11-07T17:52:00.000+02:00

Heateo Sihtasutuse ja Hansapanga uus haridusettevõte kannab nime Noored kooli. Juba käivad hoogsad ettevalmistused selleks, et järgmisel sügisel saaksid esimesed ülikoolilõpetajad teha midagi tõeliselt head ja olulist - saades samal ajal ka suurepärase juhtimise- ja elukogemuse.

Möödunud reedel ilmus Sirbis usutlus haridusprogrammi algatajaga Inglismaal. Sama lugu võib lugeda täispikkuses Heateo kodulehel.

Uus organisatsioon otsib ka esimesi inimesi tööle:
Turunduskommunikatsiooni juht
Värbamise koordinaator

Nagu Brett isegi ütles, kõige suurem väljakutse on leida üles parimad inimesed. Lööge siis kaasa!

Otsime nime

2006-10-29T21:56:00.000+02:00

Brett Wigdortz on sotsiaalne ettevõtja, kelle unistus on tuua koolidesse rohkem noori ja särasilmseid õpetajaid. Brett on asutanud Inglismaal organisatsiooni, mis kannab nime Teach First.

Igal aastal kandideerib 1500-2000 tudengit Oxfordist, Cambridge'ist jt Inglismaa parimatest ülikoolidest programmi, et minna kaheks aastaks tööle koolidesse, mis asuvad Londoni ja Manchesteri vaesemates piirkondades. Teach First'iga liitudes avaneb võimekatel ülikoolilõpetajatel võimalus teha midagi tõeliselt vastutusrikast ning olulist, ennast samal ajal arendades ja omandades uusi väärtuslikke kogemusi.

Kaks nädalat tagasi viibis Brett Eestis ning pidas ettekande Pärnu juhtimiskonverentsil. Eile oli Kuku raadios saade, mis oli pühendatud temale ning tema loodud haridusprogrammile:

Heateo Sihtasutuse ja Hansapanga koostöös on plaanis algatada samalaadne programm ka Eestis. Oleme suvest alates seda ette valmistanud, arutades ideed tudengite, koolijuhtide ja haridusametnikega, ning püüdes seda Eesti oludesse kohandada. Novembri lõpus on meil plaanis loodavat progammi ka avalikkusele tutvustada.

Senimaani aga tegeleme jätkuvalt ettevalmistustöödega ning otsime ka sellele algatusele head eestikeelset nime! Kellel on ettepanekuid, võib kirjutada mulle või Teibile (artur@heategu.ee või teibi@heategu.ee). Kes soovib mõnel muul moel kaasa aidata, võib meiega samuti lahkesti ühendust võtta!

Brett pärast juhtimiskonverentsi Pärnu rannas.

Tagasi

2006-10-26T20:55:00.000+03:00

Seoses vahepealse relokatsiooniga Krakovisse, on päevikus põud olnud. Mõned olulised teated:

Liisa Avatud Eesti Fondist annab teada, et vabatahtlike tunnustamiseks on aega jäänud vähem kui nädal. 1. novembrini saab siis esitada tunnustamiseks inimesi, kes on silma paistnud oma abivalmiduse ja suure südame poolest. Protsess on lihtne, avalduse saab siit, saata tuleks see tunnustamine [at] vabatahtlikud.ee

Juba varemgi on juttu olnud kodanikeühenduste hindamise protsessist Heateos. Meie projektijuht Jaan on teinud ära suure töö ja valmis saanud tõsiselt hea ja mõtlemapaneva ülevaatega - HIV/AIDSi valdkonna kodanikeühendused: mõtteid toetajale. Väldi omal vastutusel.

Ja viimaks - Taaskasutuskeskus kutsub Viinistusse, kus toimub rahvusvaheline seminar "Disain ja säästev mõtteviis". Seminaril tutvustatakse selliseid disainilahendusi, mis keskkonnaprobleemide tekitamise asemel neid lahendada püüavad. Kohal disainerid Itaaliast, Soomest ja Eestist; seminar lõppeb Reet Ausi moekontserdiga. Kuupäev reede ja 3. november.

Hea lugu: TEN

2006-10-20T21:39:00.000+03:00

TEN ei ole rohkem ega vähem kui see, mida nimelühend väidab – Tegusad Eesti Noored. TEN on üle-Eestiline võrgustik noortest inimestest, keda ühendab julge pealehakkamine ning soov ennast arendada ja proovile panna. Selleks pakub organisatsioon mitmeid võimalusi: õpitakse rühmatööd, avalikku esinemist, mängitakse läbi parlamendiistungeid, korraldatakse üritusi, reisitakse, osaletakse sisekoolitustel – ja muidugi tuleb ka organisatsiooni ennast juhtida, ülal pidada ja arendada, sest TENi põhimõtteks on teha asju ISE.

Noorteühenduse Tegusad Eesti Noored lõi 2001. aastal grupp noori aktiviste, kes olid esindanud Eestit Euroopa Noorteparlamendi istungitel. TEN hakkas samalaadseid üritusi korraldama ka Eesti noortele ning noorteparlamendi sessioonid on tänagi üheks TENi põhiliseks tegevussuunaks. Eestis läbiviidavad reeglina kolmepäevased sessioonid koosnevad kolmest osast: tutvumisest ja meeskonnaehitusest, töögruppides mõne aktuaalse Eesti või Euroopa probleemi arutamisest ning leitud lahenduste kaitsmisest parlamendiistungi formaadis.

Kitsamalt saab iga TENi sessioonil osalenu teadlikumaks kas Eesti või kogu Euroopa probleemidest ja nende võimalikest lahendustest, meeskonnatööst, demokraatlikust otsustusprotsessist ja parlamendiistungi protseduurist. Laiemalt on TENi tegevuste raames võimalik õppida ja harjutada rühmajuhtimist, ajakirjanikutööd, ürituste korraldamist, projektikirjutamist, organisatsiooni juhtimist, avalikku esinemist ja suhtekorraldust.

Kuna TENi rahastus on projektipõhine, kulub rahataotluste kirjutamisele märgatav osa ajast ja energiast, tunnistab juhatuse liige Mari Matjus. Organisatsiooni arengukavas 2005-2008 on ürituste finantseerimise ebakindlus nõrkusena ka eraldi välja toodud. Samas on TENil mitmeid häid toetajaid, nagu Balti-Ameerika Partnerlusprogramm, Tallinna linn ja Hasartmängumaksunõukogu, kes väärtustavad TENi panust noorte aktiviseerijana. Senise tegevusmudeli juures korraldatakse aastas mõniteist üritust (vt siit) ning toetajate leidmiseks tehakse järjepidevalt tugevat tööd. Vajalik kogemus ja oskus on seegi.

Kui 2001. aastal oli noore organisatsiooni tegevus Tallinna-keskne, siis nüüd ühendab TEN umbes 150 aktiivset 14-24 aastast noort Eesti erinevaist paigust, Saaremaast Jõhvini ja Raplast Võruni. Mari Matjuse sõnade kohaselt on TENi kõige väärtuslikumaks kapitaliks tema liikmed – andekad, targad, ettevõtlikud, säravad noored; sõpruskond, kes ei karda haarata initsiatiivi omal käel maailma parandamiseks.

Vt http://www.ten.ee
Kontakt mari[ät]ten.ee

Head lugu aitas kirjutada vabatahtlik Mari Käärik

Kodanikeühenduste hindamine: esimene suur samm

2006-10-18T15:37:00.000+03:00

Lisaks uute algatuste otsimisele (vt konkurss) tegeleb Heateo Sihtasutus olemasolevate kodanikeühenduste tegevuse hindamisega.

Ühenduste hindamine on uus algatus, mille käigus analüüsime Eesti ühiskonna probleemvaldkondi ja nendes tegutsevaid kodanikeühendusi. Hindamise pilootvaldkonnaks valisime HIV/AIDSi ennetuse ja tagajärgede leevendamise Eestis.

Tehtud töö tulemustega on nüüd võimalik tutvuda lehel http://hindamine.heategu.ee. Täname kõiki protsessis osalenuid koostöövalmiduse ja osutatud abi eest!

* Ülevaade "HIV/AIDSi valdkonna kodanikeühendused: mõtteid toetajale" põhjendab teema olulisust Eesti tavaelanikkonna jaoks, analüüsib valdkonna kodanikeühenduste rolli ja peamiseid arenguväljakutseid. Lisaks antakse palju vihjeid nendele, kes soovivad valdkonna arengut oma jõu ja nõuga toetada.
* Organisatsioonide raportid sisaldavad kompaktses vormis praktilist teavet nende eesmärkide ja tegevuste osas. Samuti antakse ülevaade vastavate organisatsioonide tegevuste tulemustest ja peamistest arenguvajadustest, mille osas toetust on vaja.

Esmaspäeval, 16. oktoobril toimus hindamistulemuste tutvustusseminar valdkonna ekspertidele. Osa võtsid Sotsiaalministeeriumi, Tervise Arengu Instituudi, Maailma Terviseorganisatsiooni ja Praxise esindajad. Üldise arvamuse võtab hästi kokku ühe kohalviibija arvamus, et tehtud on esimene suur samm. Loodetavasti tähistab see muutuste algust kodanikeühenduste tulemuste mõõtmise ja rahastamise põhimõtetes.

Heategu jätkab järgmiste valdkondade kaardistamisega. Praegu on oodatud kommentaarid senitehtu osas! (jaan[ät]heategu.ee)

Neljapäeval tutvumisõhtu

2006-10-16T22:06:00.000+03:00

Heategu korraldab juba teist aastat sotsiaalse ettevõtja konkurssi. Teema laiemaks tutvustamiseks korraldame juba neljapäeval (19.10) Keskraamatukogus infopäeva.

Ootame infopäevale kõiki, kes soovivad kaasa aidata ühiskondlike murede leevendamisele Eestis. Räägime lähemalt sellest, kuidas saada sotsiaalseks ettevõtjaks ning tutvustame häid näiteid Eestist ja välismaalt. Huvilistele jagame näpunäiteid konkursil osalemise kohta ning pakume võimalust saada tagasisidet oma ideedele.

Koht: Tallinna Keskraamatukogu, Estonia pst 8
Aeg: neljapäev, 19. oktoober, kell 15.00-18.00

Tule ise ja võta sõber kaasa. Kohtumiseni!

Sotsiaalsed ettevõtjad on leidlikud inimesed, kes lahendavad uudsel moel ühiskondlikke probleeme. Nende algatustes saavad kokku elujõuline tegevusmudel ning suur sotsiaalne mõju.

Kaks artiklit kodanikeühenduste juhtidele

2006-10-12T17:31:00.000+03:00

Maailma ühel juhtival konsultatsioonifirmal McKinsey & Co on meeldiv komme oma kvartaalses e-uudiskirjas aeg-ajalt avaldada mittetulundusühingute juhtimist puudutavaid artikleid. Uudiskirja tellimine on tasuta, tuleb vaid McKinsey veebilehel registreeruda.

Viimases uudiskirjas ilmunud artikkel ”Managing your organization by the evidence” ei olnud küll spetsiifiliselt kodanikeühendustele suunatud, kuid soovitan seda soojalt üheduste juhtidele. Artikli aluseks on McKinsey juhtimismeetodite uuring, millele vastas 115 000 juhti ja töötajat üle maailma. Järeldused on põnevad. Kuigi paljud juhid valivad oma meetodeid koolitusgurude nõuannete või viimase kirjanduse põhjal, tõestab organisatsioonide tulemuste võrdlemine seal kasutatavate juhtimisvõtetega, et kõige edukamad on organisatsioonid, kus paigas kolm peamist tugisammast. Sammasteks on inimeste selged rollid ja vastutus, motiveeriv eesmärk ning tugev sisekultuur. Sellele on McKinsey andnud nimeks ”base case”, mida võiks eesti keeles nimetada ”baasmeetodiks”. Vastutus, eesmärk ja kultuur on märksõnad, mis iseloomustavad enam kui pooli uuritud edukatest organisatsioonidest. Vähemalt kaks nimetatutest on olemas pea kõigis tulemuslikes organisatsioonides. Artikkel selgitab koos näidetega pikemalt lahti, mida märksõnade all silmas peetakse.

Teine hiljuti ilmunud artikkel kodanikeühenduste juhtimisest käsitleb mõõdikute teemat, mis ka Eestis järjest aktuaalsemaks on muutumas. ”Milliseid tulemusi mõõta ja kuidas seda teha?” on küsimus, millega edumeelsemate ühenduste juhid seisavad silmitsi juba täna. Ajakirja Stanford Social Innovation Review artikkel ”Drowning in Data” pakub huvitavaid mõtteid.

Heateo klubis Brett Wigdortz!

2006-10-09T14:03:00.000+03:00

Heateo klubiõhtud on õdusad ja õpetlikud koosviibimised, tihti on neid toimumas nähtud Vanalinna Muusikamaja lähistel.

Seekord tuleb meile külla Brett Wigdortz, kes on noorte õpetajate koolituse Teach First asutaja. Teach First suunab Inglismaal parimaid ülikoolilõpetajaid koolidesse õpetajaks, pakkudes noortele võimalust saada unikaalne juhtimiskogemus - ning kehval järjel koolidel leida abijõud tulemuste parandamiseks.

Brett jutustab oma lugu sel neljapäeval (12. oktoobril) kell 19 Muusikamajas. Omalt poolt pakume teed ning mõnusat õhkkonda. Oled väga oodatud!

Tunnusta vabatahtlikku!

2006-10-05T12:55:00.000+03:00

Kas Sul on tuttavaid, kes jätavad alati oma igapäevategemised, kui vajatakse abikäsi päästetöödel või metsa koristamisel?

Kas töötad koos mõne inimesega, kes käib oma vabast ajast hooldekodus, haiglas või vanglas, pakkudes seal viibivatele inimestele toetust?

Tunned mõnda juristi, raamatupidajat või tõlki, kes aitab oma teadmistega neid, kes selliste oskuste eest maksta ei jõua?

On tuhandeid erinevaid võimalusi teha väikeseid ja suuri heategusid ning on tuhandeid inimesi meie seas, kes seda igapäevaselt teevad. 5.detsember on rahvusvaheline vabatahtlike päev. Just sellel päeval pööratakse tähelepanu heategudele meie ümber ning täntakse neid pühendunud inimesi, kes on ilma tasu saamata teinud midagi maailma paremaks muutmiseks.

Detsembris toimub ka Eesti vabatahtlike tunnustamisüritus, lähem informatsioon siit.

Märka vabatahtlikku ja esita ta tunnustamiseks!

Foto eelmise aasta tunnutamisürituselt, allikas www.bapp.ee/kodanikuharidus

Mis saab edasi?

2006-10-04T15:24:00.001+03:00

Eile käisime lennujaamas Eesti kodutute meeskonnal vastas: palju heatujulisi ja jutukaid tüüpe tuli lennukist maha. Renel oli kaelas medal; Andres vahendas muljeid aafriklaste temperamendist.

Juba samal päeval käidi varjupaigast uute jalkatrennide kohta uurimas. Muidugi on Kaplinna MM läbi, aga juba aasta pärast toimub uus võistlus Kopenhaagenis. Paistab, et Eesti meeskonna osavõtt sel aastal on motiveerinud uusi varjupaigalisi kaasa lööma. Kodutute jalgpallitreeningud jätkuvad igatahes praeguse seisuga pühapäeviti kell 19.00.

Lähemat infot saab artur@heategu.ee või 5162942 või 6309636.

Aitäh Eesti meeskonnale heade elamuste eest!

Tagasi koju

2006-09-30T15:47:00.000+03:00

Kuna ma ei tea, kas ma täna-homme-ülehomme enam netti pääsen, siis igaks juhuks annan teada, et hakkame esmaspäeva lõunal siit Kaplinnast tagasi koju sõitma.

Tallinnasse peaksime jõudma teisipäeva, 3. oktoobri õhtul kell 16:50, Lufthansa lennuga Frankfurdist.

Enne seda on aga veel MMi finaalid (kullamäng on täna kell 18:00 Eesti aja järgi - vaadake webcami), täna õhtul toimuv lõpupidu ja terve homne päev. Me oleme homme vabad ja võime teha, mida tahame. Mõtlesime, et ronime Table Mountain'i otsa.

Siis aga tuleme heameelega koju tagasi.

PS! Lugege ka Elise lugu kodutute jalgpallist tänases Postimehes.

Eesti kolmas võit!

2006-09-30T14:31:00.000+03:00

Täna on MM-turniiri viimane päev ja paistab, et kõigil on selle üle hea meel.

Nädal aega tippsporti on suurema osa mängijaid ära kurnanud. Seitsme päeva jooksul on kõik koondised pidanud 13 kohtumist. Enamus mänge on toimunud meeletus kuumuses, nii et päike paistab otse lagipähe. Täna on õnneks natuke pilvisem...

Meie vastane oli täna hommikul taaskord Paraguai, kellega pidime välja selgitama, kes saab MMil 31. ja kes 32. koha. Eelmise omavahelise kohtumise olime meie kaotanud 1:6.

Paraguailased on üks toredamaid ja sõbralikumaid seltskondi siin Kaplinnas. Nende koondises on noored, 17-18aastased poisid ja tüdrukud, kes mängivad kõik ilusat, tehnilist jalgpalli. Mõned võtavad siin seda turniiri natuke liiga tõsiselt, lähevad liiga hoogu ja mängivad mõnikord liiga toorelt. Paraguailased on küll võitluslikud, aga nad mängivad ausalt.

Meie poolt vaadates läks tänane mäng palju paremini kui eelmine meievaheline kohtumine. Normaalaeg lõppes 3:3 viigiga. Kaks väravat lõi Roma ja ühe Rene. Vahepeal sai Roma ka sinise kaardi, aga õnneks pidasid Renku, Zhenja ja Igor need kaks minutit vastu ja ei lasknud endale selle aja jooksul ühtegi väravat lüüa.

Penaltiseeriat alustab Eesti. Roma põrutab mööda. Paraguailane - sisse. Zhenja - samuti sisse! Paraguailane lööb, Igor tõrjub. Renku - napilt mööda. Paraguailane - ka mööda! Andres, samuti mööda. Paraguailane - ka mööda! Nüüd läksime uuele ringile. Roma - sisse! Paraguailane lõi õnneks mööda. Eesti koondis on saanud MMil 31. koha!

Eesti-Paraguai normaalaeg lõppes 3:3.

Roma lööb paraguailaste väravavõrku otsustava penalti.

Kodutute MMil saavad kõik meeskonnad kuni viimase päevani mängida, kedagi ei saadeta pärast kaotust koju. Lisaks antakse kõigile ka medalid ja igale koondisele karikas!

Kahe värava autor Rene!

Andres, Mae ja Renku.

Uganda mängijad, väledad ja oi-oi kui tehnilised ;)

Austraallased.

Hispaanlased.

Rootslased.

Hong Kong.

Tunda on, et siin meediakeskuses läheb juba ärevaks, sest varsti algavad finaalmängud. Lähen ise ka jalkaplatsi juurde tagasi. Kuulmiseni!

Suur aitäh!

2006-09-29T19:41:00.000+03:00

Nädal aega jalgpallipidu Kaplinnas on varsti lõpule jõudmas. See on Eesti koondise mängijatele, Marekile ja ka mulle endale olnud uskumatu kogemus.

Siinkohal soovime tänada kõiki meie toetajaid ja sponsoreid.

Suur aitäh Elisale, Eesti jalgpalli suurtoetaja, kes on õla alla pannud ka Eesti kodutute jalgpallikoondisele! Samuti täname nii rahalise kui moraalse toetuse eest Eesti Jalgpalli Liitu ning jalgpalliklubi Levadiat.

Aitäh Air Namibiale ja Lufthansale, tänu kellele meie meeskond jõudis odavalt ja turvaliselt Tallinnast Kaplinna. Loodetavasti jõuame ka tagasi koju ;)

Suur tänu ASile Jalajälg, Nike edasimüüjale Eestis, kes andis meie meeskonnale tasuta jalgpallisärgid, püksid, putsad, kaitsmed ja pallid.

Tänud kõigile jalgpallisõpradele, kes on meie ettevõtmist toetanud ja meile kaasa elanud. Aitäh Viienda Sektori fännidele, kes kinkisid kõigile meie mängijatele Eesti koondise sinised sallid.

Aitäh kõigile ettevõtetele ja eraisikutele, kes on toetanud Heateo Sihtasutust ja ka kodutute jalgpalliprojekti.

Minu poolt aitäh ja respekt ka Marekile, kes on alates aasta algusest seda projekti vedanud ning aidanud üle saada kõigist takistustest ja probleemidest, mis meie teele on sattunud.

Me oleme Kaplinnas, uskumatu!

Itaalia

2006-09-29T19:21:00.000+03:00

Uhh... Tund aega tagasi lõppes kohtumine kahekordse maailmameistriga. See oli kuni viimaste minutiteni selline mäng, mille kohta spordireporterid ütlevad põnevusheitlus.

Itaallased läksid esimesel poolajal 1:0 juhtima, aga paar minutit hiljem Roma viigistas, 1:1. Teise poolaja keskpaigani ei suutnud kumbki meeskond rohkem väravaid lüüa. Siis läks edasi samamoodi, itaallased lõid 2:1, meie vastasime 2:2, 3:2, 3:3. Mängu lõpuni oli jäänud minut-paar. Ootasime juba penalteid.

Eestil oli reaalne võimalus võita, aga siis vajus meie kaitsetöö koost ära ja itaallased lõid kahe minutiga meile neli väravat. Lõpptulemus 3:7. Kahju.

Homme lõuna ajal mängime Paraguaiga 31.-32. kohale.

Hetk tagasi lõppesid ka poolfinaalid. Venelased, kes ei ole sel turniiril kaotanud ühtegi mängu, said kerge vaevaga jagu Mehhikost. Teises poolfinaalis võitsid kasahhid poolakaid. Homses finaalis, millest teeb otseülekande ka Lõuna-Aafrika SABC telekanal, on vastamisi Venemaa ja Kasahstan.

Venemaa treeneri Arkadi käest oleme kuulnud, et päris paljud nende koondise kutid mängivad Venemaa saalijalgpalli kõrgliigas. Nende tehniline tase on meeletult kõva, füüsiline vastupidavus samuti. Ükski meeskond pole neile vastu saanud.

Kui panna Levadia või Flora venelaste vastu tänavajalgpalli mängima, siis ma ei ole üldse kindel, kumb pool võidaks.

Mina aga hoian homses finaalis pöialt kasahhidele. Nad on mänginud päris südilt ja on muidu ka sümpaatsed.

Desmond Tutu ja veerandfinaalid

2006-09-29T16:16:00.000+03:00

Eesti meeskond mängis täna hommikul oma parima mängu sel turniiril. Veerandfinaalis Zimbabwega käis viimase hetkeni äge võitlus. Aafriklased olid pidevalt 1-2 väravaga ees, aga minijalgpallis võib lüüa 10 sekundiga kaks väravat, nii et mängu saatus oli kuni lõpuvileni lahtine. Lõpuks siiski kaotasime 5:8.

Meid rõõmustas see, et Eesti koondise kapten Zhenja lõi Zimbabwe vastu oma esimese värava sel turniiril.

Tunni aja pärast kohtume teist korda Itaalia, kahekordse maailmameistriga. Võitja mängib homme kohtadele 29-30, kaotaja 31-32.

Täna on samal ajal toimunud ka "päris veerandfinaalid" nende meeskondade vahel, kes heitlevad kohtadele 1-8. Uskumatuna tundub see, et ükski Aafrika meeskond ei pääsenud 4 tugevama hulka. Venemaa võitis Kameruni, Kasahstan sai jagu Libeeriast, Poola võitis penaltidega Taani ja ainsa meeskonnana väljaspoolt Ida-Euroopat võitis Mehhiko Nigeeriat.

Tänase päeva üllatus oli aga Desmond Tutu ilmumine kodutute MMile!

Uuesti Zimbabwe

2006-09-29T11:17:00.000+03:00

Saime teada meie meeskonna tänased vastased.

Eesti aja järgi kell 12:40 mängime uuesti Zimbabwega. See on sisuliselt veerandfinaal kohtadele 25-32.

Kui me võidame, mängime kell 16.40 Sambia-Leedu kohtumise võitjaga. Kui kaotame, siis on kell 17.20 meie vastaseks selle kohtumise kaotaja.

24 tundi

2006-09-28T20:34:00.000+03:00

Viimase 24 tunni jooksul on nii palju juhtunud, et jõuan lühidalt kirjutada vaid mõnest lahedamast sündmusest.

Kõige rohkem on meid rõõmustanud see, et Rene ja Andres lõid eile oma esimesed väravad MM-turniiril! Rene tegi seda mängus Paraguai vastu (mille me kaotasime 1:6) ja Andres lõi oma värava kohtumisel kahekordse maailmameistri Itaaliaga (lõppskoor jäi 2:8).

Loomulikult olid nad mõlemad tohutult õnnelikud!

Renku - esimene eestlane, kes on löönud MMil värava!

Muuseas, itaallaste vastu lõi teise värava meie võõrleegionär Justin - inglane, kes on Kaplinnas koos USA kodutute meeskonnaga. Ta tuli meile appi, kuna Roma ja Zhenja olid kuumuse ja pingelise turniiri tõttu liiga kurnatud, et mängida. Justin on ülimalt sümpaatne; ta teenib leiba näitlejana, aga nagu arvata võib, pole see eriti lihtne...

Homme algab heitlus kohtadele. Venemaa, Libeeria ja veel 6 meeskonda võitlevad turniiri võidu eest; meie koos lõuna-aafriklaste, itaallaste ja paraguailastega mängime kohtadele 25-32. Homse vastase saame teada hommikul.

Täna lõuna ajal käisime ookeanis ujumas. Pildil Renku koos kena neiuga.

Kick off poverty

2006-09-27T15:18:00.000+03:00

Ma ostsin turult 5 randi eest paki tühje patareisid - seega ei ole mul kahjuks endiselt uusi fotosid, mida siia üles riputada. Kirjutada aga saan küll. Ja pilte võite vaadata MMi ametlikult kodulehelt.

* * *

Eile õhtul toimus koosolek, kus arutati kodudute jalgpalli tuleviku üle. Paljud riigid osalevad turniiril teist, kolmandat või isegi neljandat korda, ning kurvastavad selle pärast, kuidas kodutute MM on aastate jooksul järjest sportlikumaks muutunud.

Veel möödunud suvel Edinburghis olid paljude riikide koondistes vanemaealised, pika habeme ja suure kõhuga kodutud. Umbes sellise väljanägemisega inimesed nagu kodutuid sageli ette kujutatakse.

Sel aastal on kohal vutistaarid. Venelased, poolakad, mehhiklased, nigeerlased, taanlased, libeerlased, sakslased. Nendes, ja paljudes teistes meeskondades, on tõeliselt oskuslikud ja head mängijad!

Libeeria koondises on näiteks mehed, kes mängivad kohalikus liigas klubide eest ja kelle jaoks jalgpall ongi nende põhitegevus. Aga samas nad elavad slummides, väikestes hüttides ilma elektri ja veeta. Paljud neist on sõjapõgenikud. Umbes pooled libeerlased elavad sellistes tingimustes.

MMi korraldajad on jätnud iga riigi enda otsustada, keda meeskonda võtta ja keda mitte. Selleks, et turniiril osaleda, peavad mängijad olema olnud viimase aasta jooksul kodutud, vastavalt selle riigi "kodutu" definitsioonile.

See jätab inimestele, kes oma riigi koondise kokku panevad, suhteliselt vabad käed.

Hollandi, Saksa, Brasiilia ja Itaalia meeskonna juhendajad rääkisid eile, et nemad tunnevad järjest suuremat survet, et kutsuda meeskonda pigem häid jalgpallureid (kes definitsiooni alla mahuvad) kui tavalisi kodutuid, kes on varasematel aastatel koondisse pääsenud.

Brasiilia koondisse on varasematel aastatel kuulunud need kodutud, kes on tänavatel kodutute ajalehte müünud. Iga kord on publik pettunud, kui oodatakse Ronaldinhot ja Roberto Carlost, aga kohale tulevad tavalised kodutud Riost või Sao Paolost, kes ei oskagi eriti jalkat mängida.

Itaallased, kes on tulnud kaks korda järjest kodutute maailmameistriks, leidsid, et meedia ootab neilt ka sel aastal supertulemust. Kui tulemust ei tule, siis meediat kodutute MMi teema ei huvita.

Ja sellest on tohutult kahju.

Tähtis ei ole see, kas esimeseks tuleb Venemaa, Libeeria või Kamerun. Tähtis ei ole see, kas Eesti saab 25. või 32. koha.

Kodutute MMi peamine mõte on midagi muud. Eesmärk on see, et kodutud saavad sellel turniiril osalemisest positiivse tõuke. Kui nad järgmisel aastal enam ei ole kodutud, siis see on positiivne tulemus. Kick off poverty.

Draama jätkub

2006-09-27T15:07:00.000+03:00

Eilne päev MM-turniiril lõppes Eesti meeskonna jaoks täiesti uskumatult.

Mängisime õhtupoole uuesti šveitslastega, kellele olime päev varem kaotanud 0:5. Nüüd olime loosi tahtel taas vastamisi. Eesti pääses Roma väravatest 2:0 juhtima, seejärel vastased vähendasid kaotusseise 2:1-le, siis lõime meie veel 2 väravat, 4:1, šveitslased lõid ühe, 4:2, ja meie tegime lõppskooriks 5:2!!!

Roma lõi taaskord 4 väravat ja Vlad ühe. Roma on nüüd löönud viies mängus 13 väravat!

Eelmisel päeval olid šveitslased meist lihtsa vaevaga jagu saanud ja nüüd tulid nad meid mütsiga lööma. Aga meie meeskond oli vahepeal saanud tugevamaks, söödud õnnestusid paremini ja mehed olid saanud Hong Kongi alistamisest kõvasti eneseusku juurde.

Tänu kahele võidule eilsel mängupäeval pääses Eesti 5. alagruppi, mis sisuliselt tähendab seda, et me heitleme kohtadele 25-32. Esimese korra kohta MMil, 48 osaleja hulgas, on see väga võimas!

Täna-homme on meie vastased Sambia, Paraguai, kahekordne kodutute maailmameister Itaalia, Lõuna Aafrika Vabariik ja Zimbabwe.

* * *

Kaplinnas on täna meeletult kuum, ilmateate järgi on varjus 26 kraadi, päikese käes muidugi veel kuumem. Tänahommikune esimene mäng oli meil Sambiaga - noorte, kiirete ja vastupidavate kuttidega. Kaotasime päris suure skooriga, 5:0 või 6:0, vahepeal läks lugemine sassi.

Renku aga sai ühe täistabamuse kirja küll. Saatis otse poorti äärest ühe pommlöögi teele, mina muidugi kõõlusin sealsamas poorti kõrval ja sain selle palliga otse näkku. Prillid lendasid kus see ja teine, aga jäid õnneks terveks. Üks sang on küll täitsa kõver, aga seda on varemgi juhtunud. Silmad jäid ka õnneks terveks, ainult paar kriimustust on vasaku silma kohal. Aga eks see kõik käib jalgpalli juurde...

Jalgpallipidu jätkub. Täna pärastlõunal kohtume kell 16:00 Eesti aja järgi Paraguaiga ja kell 20:00 Itaaliaga.

Aafrika aeg

2006-09-26T18:36:00.000+03:00

Kaplinnas on Aafrika aeg (mis tähendab seda, et täna oleme ajakavast jälle oma 2 tundi maas). Alles natuke aega tagasi lõppes Šveitsi ja Serbia mäng, skooriga 6:5! Õhtupoole on meie vastased seega jälle šveitslased.

Teiste mängude tulemusi saab näha siit.

Lisa: BBC piltuudis

Turniirisüsteemi selgituseks

2006-09-26T17:18:00.000+03:00

Selgitan kodutute MMi turniirisüsteemi, kuna see on tekitanud ajakirjanike ja teiste huviliste hulgas pisut segadust.

Pühapäeval ja eile toimusid mängud alagruppides. Turniiril osaleb 48 meeskonda, kes olid loositud 12 alagruppi, igas grupis 4 tiimi (Preliminary Group Stage).

Iga alagrupi 2 paremat pääsesid edasi esimesse vahegruppi (Pool 1) ja kaks nõrgemat teise vahegruppi (Pool 2). Tänahommikune mäng peeti meeskonnaga, kes oli samas vahegrupis. Eesti sai oma alagrupis 4. koha ja oli teises vahegrupis; me mängisime Hong Kongiga, kes oli saanud oma alagrupis 3. koha.

Täna õhtupoole on omavahel vastamisi vahegruppide võitjad ja kaotajad. Section 1 on Pool 1 võitjad, Section 2 on Pool 1 kaotajad, Section 3 on Pool 2 võitjad, Section 4 on Pool 2 kaotajad.

Eesti on sektsioonis kolm ning kohtub Šveitsi ja Serbia mängu võitjaga; Hong Kong mängib kaotajaga.

Homme-ülehomme peetakse teine alagrupiturniir. Meeskonnad on jagatud 8 alagruppi, igaühes kuus tiimi, kõik mängivad oma grupis teiste tiimidega ühe korra. Esimene alagrupp on Section 1 võitjad, teine alagrupp Section 1 kaotajad jne.

Eesti on seega alagrupis 5 või 6, vastavalt sellele, kas me täna õhtul võidame või kaotame Section 3's.

Reedel-laupäeval peetakse lõppmängud. Turniiri peavõidu peale heitlevad kõik 1. alagrupi meeskonnad ja kaks parimat 2. alagrupist. Teisele karikale (9. koht; The Premier's Cup) võistlevad 2. alagrupi 4 nõrgemat ja 3. alagrupi 4 tugevamat. Kokku on tunriiril kuus karikat. Kedagi ei saadeta koju, iga osaleja saab medali.

Kes tahab veel täpsemalt lugeda, vaadake siia.

Eesti esimene võit!

2006-09-26T15:03:00.000+03:00

Ma ei olnud veel jõudnud päevikusse sissekannetki teha, kui Päevalehe ja Postimehe internetilehel oli juba teada, et "Eesti kodutud nüpeldasid Hong Kongi"!

Nii see on, saime täna hommikul oma esimese võidu, igati soliidse tulemusega 5:3. Esimestel minutitel jäime 0:2 kaotusseisu ja tundus, et kõik läheb sama rada nagu varasemates mängudes Uganda, Venemaa ja Šveitsiga. Aga siis toimus ümbersünd. Haarasime ohjad enda kätte ja lõime viis väravat järjest - neli lõi Roma ja ühe Vlad. Hong Kong sai veel ühe lohutusvärava, aga see oli ka kõik. 5:3!

Ohh, ma tunnen ennast praegu nii noorena... Umbes 10 aastat tagasi kirjutasin ma igal nädalal jalgpallireportaazhe Spordilehele.

Siin on meie koondis pärast mängu Hong Kongiga. Elagu Roma, elagu Vlad, kogu meeskond elagu - Igor, Ženja, Renku, Andres!

Alagrupiturniir on läbi ja praegu toimuvad vahegrupi mängud. Tund-tunnilt läheb järjest põnevamaks!

Tänase hommikupooliku ühes ägedamas mängus olid vastamisi Ukraina ja Kamerun. Ukrainlased on kolmandat korda MMil, nende treener on 2004. aasta turniiri parim väravakütt Jevgeni Adamenko. Kameruni poisid on, nagu Eestigi, turniiri debütandid. Üks tribüün elas valjuhäälselt kaasa ukrainlastele (venelased, leedulased, kasahhid jt); vastastribüün toetas laulu ja tantsuga Kameruni. Mäng lõppes 5:5 viigiga ja võitja pidi selgitama penaltiseeria. Võitis Kamerun; järgmised kümme minutit tantsisid ja rõõmustasid kamerunlased ümber platsi! Lahe!

Nagu ka eile ja üleeile, on platside kõrval palju pealtvaatajaid, moosekante, trummareid, lauljaid ja niisama uudistajaid.

Mina sain vahepeal tuttavaks ühe Uganda kutiga, kes on 18aastane ja tahab tulla mängima Tallinna Levadiasse!

Tema nimi on Kiggundu Henry-Ronaldo. Kiggundu on ta perekonnanimi, Henry on ristinimi, Ronaldo aga on hüüdnimi kooliajast. (Ja teine hüüdnimi olevat tal Buldooser.) Aga tema lugu on selline, et ta sattus mingil internetilehel lugema Tallinna Levadiast ja otsustas, et ta väga tahab tulla Levadiasse mängima. Ta olevat neile juba ka meili saatnud! Eks siis näis, kas näeme Kiggundut järgmisel aastal Eesti meistriliigas... (Tervitusi Indrekule ja teistele Tallinnasse Levadiale ja aitäh toetuse eest Eesti kodutute meeskonnale.)

Sellel toredal fotol on Andres, Renku, Mae (eestlanna, kes töötab New Yorgis kodutute ajalehe juures), üks Rootsi koondise mängija ja kükitab tulevane Levadia ründetäht Ugandast! Vasakul Eesti lipu all keegi tundmatu inimene, kes tuli ise niisama pildi peale.

Jalgpalliplatsilt avaneb muhe vaade Table Mountain'ile ja Devil's Peak'ile. Loodame, et mõni päev jääb aega mäe otsa ronida ja vaadata, mis sealt paistab.

Turniiri peaareenilt paari minuti jalutuskäigu kaugusel asub kindlus, kus mängijad saavad puhata ja kus on selle tarbeks sisustatud Players' Lounge. Pildile jäi Renku, aga lauajalgpallikuningaks krooniti Andres.

Ja lõpetuseks üks foto Austraalia meeskonna mängijast.

Tunni aja pärast mängime Serbia-Šveitsi mängu võitjaga. Eile õhtul saime Šveitsi käest pähe (0:5), ehk saame täna revanši.

Kuulmiseni!

PS. Homme hommikul kell 8.24 peaks olema otseintervjuu ETV Terevisioonis, kus saab siis vahetuid muljeid kuulda.

Sotsiaalse ettevõtja konkurss

2006-09-25T22:38:00.000+03:00

Täna kuulutas Heateo Sihtasutus välja sotsiaalse ettevõtja konkursi 2006.

Nagu eelmisel aastal, ootame konkursile uusi ühiskondlikke algatusi, mis oleksid elujõulised ja suure kasuteguriga.

Eelmisel aastal tulid konkursi võitjateks MTÜ Hingest ja Riina Raudne, kellel oleme nii rahaliselt kui strateegilise nõuga aidanud oma projekte ellu viia. MTÜ Hingest turustab puuetega inimeste käsitööd Eestis ning Riina vastloodud Terve Eesti Sihtasutus hakkab tegelema HIV-ennetusega.

Tegelikult on ka kodutute jalgpalli MM sotsiaalse ettevõtja - Mel Youngi - mõttepoeg. Meie Heateos tahame, et taolisi häid algatusi ja nende elluviijaid saaks aastast aastasse järjest rohkem.

Pressiteade
Konkursi lehekülg

Eesti-Vene sõprus

2006-09-25T16:34:00.000+03:00

Teine võistluspäev Kaplinnas on täies hoos. Meie jaoks tähendab see kahte suurt mängu - Venemaa ja Šveitsiga.

Kohtumine Venemaaga on praeguseks seljataga. Kaotasime. Aga mis siin põdeda - Venemaa on suur riik, seal on palju kodutuid, ka palju andekaid jalgpallureid. Lahkusime sõpradena ja tegime pärast kohtumist ka koos suure ühispildi:

Nagu pildil näha, on venelastel samasugused ilusad taevasinised särgid nagu meil! Mängu ajaks aga pidime meie, kes me olime tabelisse märgitud "külalismeeskonnana", särgi peale tõmbama punased vestid (foto allpool)!

Rene läheb ajalukku sellega, et ta sai esimese Eesti jalgpallikoondise mängijana MMil sinise kaardi. Põrkas ühe venelasega kokku, vastane tabas küünarnukiga Rene hambaid, aga kohtunik näitas Renele sinist kaart.

Sinine kaart tähendab meeskonnale kahte karistusminutit, nii nagu jäähokiski. Aga nende kahe minuti jooksul, kui Rened platsil ei olnud, ei suutnud venelased ühtegi väravat lüüa. Igor, Ženja ja Roma kaitsesid tublilt.

Andres, kes sekkus mängu teisel poolajal, oli ka tubli. Tal oli ka üks väga hea pealelöök.

Aga venelased olid ka vahvad. Meie sõber Arkadi, kes on kunagi aastaid Tallinnas ja Tartus elanud, ning seejärel mitu aastat Peterburis kodutu olnud, on pannud venelastest kokku väga tugeva meeskonna. Nad on saanud varasematel MM-turniiridel 5. ja 12. koha; loodame, et neil läheb sel aastal ka hästi.

Meie meeskond võtab asja järjest rahulikumalt. Oleme siia tulnud, et suurt jalgpallipidu nautida. Võit ega kaotus pole siin turniiril peamine, oluline on end lihtsalt hästi tunda ja suurt jalgpallipidu nautida. Küllap saame lähipäevil ka esimese võidu.

Eile saime siin staadionil kokku Elisega, kes on olnud juba kolm kuud Kaplinnas vabatahtlik. Elise lehel on ka mõned väga lahedad fotod eilsest õhtust.

PS! Kohtumine Šveitsiga on ajakava järgi täna õhtul kl 19:00 (Eesti aja järgi), tegelikkuses aga ilmselt palju hiljem. Kuna hommikul sadas mitu tundi paduvihma, siis on üks meie väljakutest muutunud peaaegu kasutuskõlbmatuks. Vesi läks kummikatte ja asfaldi vahele; nüüd need kummilatakad tulevad kogu aeg lahti.

PPS! Vene mängu lõppskoor oli 10:2.

Eesti-Vene mäng ja webcam

2006-09-25T14:23:00.000+03:00

Täna (umbes) kell 15:00 Eesti aja järgi algab meie mäng Venemaaga! Turniiri webcam sai nüüd tööle, nii et kui kõik läheb hästi, siis saab seda mängu ka interneti vahendusel jälgida.

Aga kuna webcam näitab vaid ühte mängu, siis ma ei oska öelda, kas see on meie mäng Venemaaga, või paralleelselt teisel platsil toimuv kohtumine.

PS! Raadio2 tänases saates Päevakord on ka kodutute jalgpalli MMist juttu. Hetk tagasi andsin Reimole telefoni teel intervjuu.

Nagu noored jumalad

2006-09-25T10:25:00.000+03:00

Tervitusi Kaplinnast!

Eile õhtul astus Eesti rahvusmeeskond esimest korda jalgpalli maailmaareenile! Kaplinna südamesse, Grand Parade'ile, oli kodutute MM'i puhuks püstitatud kaks minijalgpalliväljakut. Pealtvaatajaid oli tribüünidel vähemalt 1,500, rohkem sinna lihtsalt ei mahtunud. Aga platsi kõrval oli ka suur ekraan ja lava, kus esinesid rahvamuusikud, hiphopparid ja breikarid, nii et kokku võis vaatajaid-kuulajaid olla vähemalt 3,000 inimest või rohkemgi. Melu oli tõeliselt vägev!

Eesti meeskonna esimene vastane oli Uganda ja saime korralikult sugeda, 3:9.

Ugandalased mängisid nagu noored jumalad! Nad olid väga väledad ja oi-oi kui tehnilised. Mis oli meil selle vastu panna? Peamiselt elukogemus (meie mängijad olid keskeltläbi kaks korda vanemad, ugandalased olid umbes 18aastased). Aga seekord jäi nooruslik uljus siiski peale, mis parata.

Täna on uus päev. Paari tunni pärast mängime Venemaaga ja õhtupoole Šveitsiga. Sellega saabki alagrupiturniir läbi ja järgmised mängud on meeskondadega, kes peaks olema enam-vähem samal tasemel. Iga alagrupi võitja mängib homme mõne teise alagrupi teise koha meeskonnaga, samuti mängivad 3. ja 4. koha saanud koondised.

Kirjutada võiks veel paljust - kuidas Leedu mängis eile Afganistaniga, kuidas me kohtusime Maega, kes on eestlanna, aga tulnud siia koos USA kodutute meeskonnaga, kuidas me Chapel Streetil tüdrukute koolimajas elame, kuidas ilm on (hommikul sadas nagu oavarrest) - aga sellest kõigest mõni teine kord, loodetavasti varsti.

PS! Fotosid ei saanud veel arvutisse laadida, aga ehk õhtupoole õnnestub.

Alagrupid loositud

2006-09-21T14:15:00.000+03:00

Sain meie meeskonna treenerilt Marekilt sõnumi, et Eesti on ühes alagrupis Venemaa, Šveitsi ja Ugandaga.

Vene kodutute tiim on päris tugev, seda me teame. Juuni alguses toimusid Peterburis koguni Venemaa avatud meistrivõistlused!

Uganda on meile tundmatu suurus, aga küllap nad jooksevad kiiresti nagu aafriklased ikka.

Šveits on varasematel aastatel olnud publiku lemmik, eelkõige oma sõbraliku suhtumise ja meeskonnavaimu pärast. Aga ega selle põhjal ei saa ennustada, millise tasemega nende meeskond sel aastal on.

Eesti koondise esimene mäng on pühapäeva pärastlõunal.

Turniiri süsteem on kodutute MMil teistsugune kui tavalisel MM-turniiril. Lühidalt: kõik kohad mängitakse välja, kedagi ei saadeta enne turniiri viimast päeva koju. Reeglite kohta saab lugeda siit.

Šveitsi meeskonna mängija. Foto: www.homelessworldcup.org

Kodutud lennukis: Any chances to survive?

2006-09-20T19:41:00.000+03:00

Poolakad tegid mõne aasta eest filmi Austrias toimunud kodutute jalgpalli MM'ist.

Filmis on selline tore lõik, kus lõuna-aafriklased valmistuvad pikaks reisiks Euroopasse. Kodututele, kes polnud kunagi varem lennanud, selgitatakse, et lennukid võivad ka öösel lennata ja et ei ole vaja midagi karta. Üks mängijatest küsib seepeale täitsa siiralt: Any chances to survive?

Igal juhul: Marek saatis sõnumi, et nad jõudsid Kaplinna kohale.

Enamiku riikide koondised jõuavad pärale vist alles homme. Reedel on hingetõmbepäev, laupäeval on konverents teemal Sport & Racism ja õhtul Kaplinna linnapea vastuvõtt. Avatseremoonia on pühapäeval kl 12:00 ja esimene ametlik mäng kell 14:00.

Kodutute varjupaigast Kaplinna

2006-09-20T11:08:00.000+03:00

Foto tänasest Postimehest, autor Raigo Pajula

Pisut rohkem kui üheksa kuud tagasi käisime Marekiga esimest korda Mustamäel, Akadeemia teel asuvas kodutute varjupaigas.

Varsti läksime teist, kolmandat, neljandat, kahekümneviiendat korda - Mustamäele, Koplisse, Männikule, erinevatesse varjupaikadesse - ikka selleks, et kutsuda kodutuid osalema jalgpallitrennis ning et minna sügisel Eesti kodutute meeskonnaga maailmameistrivõislustele.

Alguses ei tulnud mitte keegi trenni. Siis, millalgi jaanuari lõpus, tuli õnneks Rene. Kui tema poleks ka tulnud, siis me oleks selle ilmselt katki jätnud. Kaua me ikka Marekiga kahekesi trenni teeme...

MM turniir algab Kaplinnas sel nädalavahetusel. Uskumatu, aga tõsi - Eesti kodutute jalgpallikoondise liikmed astusid eile õhtul Tallinnas lennuki peale. Rene, Andres, Vlad, Roma, Igor, Jevgeni, ja treener Marek.

Kõik see on uskumatu.

Andresega olime eile hommikul Terevisioonis. Kodutute majast hommikul kell seitse ETV otsestuudiosse - lahe!

Vlad oli kuu aega tagasi Viljandi lähedal alkoholi rehabilitatsioonikeskuses. Eile hommikul ärkas ta Akadeemia tee varjupaigas, praegu on ta Windhoekis, Namiibias ja mõne tunni pärast juba Lõuna-Aafrika Vabariigis! (Air Namibia viib meeskonna Frankfurdist Kaplinna, vahepeatusega Namiibias!)

Kõik see on nii uskumatu. Aitäh kõigile, kes meid on selle 9 kuu jooksul toetanud.

Ma ootan pikisilmi laupäeva, kui ma saan meeskonnale Kaplinna järele sõita.

Kodutute jalgpalli MM on suur jalgpallipidu. Kõige värskemad muljed ja fotod Eesti meeskonna käekäigust jõuavad Heateo päevikusse. Hoidke silm peal!

Lisa: Piltuudis tänases Päevalehes ja Dagne Hanschmidti lugu tänases Postimehes.

Mõned teadaanded

2006-09-18T12:46:00.000+03:00

Noorteprojektide konkurss TÄHED SÄRAMA on välja kuulutanud taotlemise II vooru. Tähtajaks 30. september - ja oodatud on kõik projektid ja head ideed, mis aitavad noorte elu paremaks muuta. Sel aastal toetatakse projekte kokku 1,2 miljoni krooniga; taotlusvormi ja lähema info võib leida siit.

Nii tänases Postimehes kui Päevalehes on artiklid vabatahtlikest sukeldujatest, kes puhastasid Lasnamäe paekarjääri. Üle saja sukelduja ja kokku nelisada vabatahtlikku osalesid koristamisoperatsioonil.

Vabatahtlikust tööst on viimasel ajal palju kirjutatud; on tore, et järjest rohkem inimesi seob vaba aja veetmise võimalusi kasuliku tegevusega. Vaba aega saab ju veeta mitmeti - näiteks teleka ette kleepunult seebikaid vaadates - aga mõni viis toob kaasa märksa parema enesetunde kui teine. Kogusin siia mõned viited viimasel ajal üha hoogustuvast vabatahtliku tegevuse lainest:

Rohelise Konna ordu
Euroopa Vabatahtliku Teenistuse kampaania
Noored vabatahtlikud

PS. Homme Artur Terevisioonis, kl 7.25.

Kodutute jalgpall

2006-09-14T16:23:00.000+03:00

Eesti kodutute jalkameeskond pidas teisipäeval oma esimese sõpruskohtumise - Uniprindi ja Bang & Bonsomeri koondmeeskonnaga. Mäng oli võitluslik ja kodutute poolel lõid kaasa ka mõned Heateo vutimehed - aga lõpuks tuli tunnistada Uniprinterite paremust, lõppseis 3-5. Pärast mängu kostitati pallureid ja hulka kogunenud pealtvaatajaid maitsvate praevorstikeste ja kartulitega. Meeleolu oli vägev.

PS. Tuleval nädalal sõidab Eesti kodutute koondis MM-ile Kaplinnas.
PPS. Loe ka artiklit tänasest Päevalehest.

Arturi sünnipäev!

2006-09-11T16:55:00.000+03:00

Ja nüüd mõned õnnitlused:

Heateo vapper ja väsimatu juhataja Artur Taevere sai täna 26-aastaseks. Teda soovivad tervitada Paavo, Kairi, Margo perega, Jaan puudliga ja Teibi. Soovilauluks oleks biitlite Artur Taevas Teemantidega. Aitüma!

Leia pildilt kavala näoga mees.

Hea Lugu: Appi tulevad noored vabatahtlikud

2006-09-08T13:01:00.000+03:00

Tallinnas kogub jõudu liikumine, mille programmiliseks eesmärgiks on heategusid teha. Üllatav, šokeeriv? Noored Vabatahtlikud, nagu nad end kutsuvad, käivad metsa istutamas, rannajoont koristamas, loomade varjupaika aitamas – ja teevad seda vabast tahtest ja heas seltskonnas. „Noored on ise initsiatiivi haaranud”, tunnistab Kristel Lipand, projekti eestvedaja. „Kui varem leidsin mina abivajajaid, siis nüüd oskavad nad ise uudistest välja lugeda, kuhu võiks oma abi pakkuda.”

Kristel meenutab, kuidas mõni aasta tagasi oli tükk tegemist, et abivajajale selgitada, mis need vabatahtlikud tähendavad. Oli trotsi ja ehk hirmugi. Vahepealsete aastatega on olukord palju muutunud ja vast igaüks on vabatahtlikest midagi kuulnud. Vabatahtlik töö kogub järjest enam kaasalööjaid, kuigi üldsusele jäävad nad sageli märkamatuks. “Pigem kirjutatakse ajalehtedes ikka negatiivsest, positiivsed uudised ei müü”, ütleb Kristel. Ometi tuleks seda tööd tunnustada ja sellest rohkem rääkida – see tooks kindlasti kaasa vabatahtlike arvu suurenemise, ja nii saaks veelgi rohkem abistada neid, kes abi vajavad.

Kristel Lipand on koos vabatahtlikega jõudnud käia nii metsa istutamas kui loomade varjupaigas aknaid pesemas ja koertega jalutamas. Sellest sügisest planeerib Kristel suunata vabatahtlike tegevust rohkem puuetega noortele ja lastekodulastele. “Meil on ikka tore ka, mitte ainult raske töö,” ütleb Kristel kavalalt, ja räägib siis kuidas viimati vabatahtlikega Pedassaarel matkamas käisid. Ka siis ei saanud seltskond ilma heategudeta hakkama – istusid puhkemomendil lõkke ääres, kuni üks tüdruk arvas, et mis me siin ikka niisama istume, korjame rannast sodi kokku. Ja kõik koristasidki ning tundsid pärast rõõmu puhtast rannajoonest.

Kristel toonitab, et vabatahtlikuks olemine ei tähenda seda, et iga kord, kui abi on vaja, peab tulema. See ei loe, et üks käib tihedamini kui teine – kõik on võrdselt head. Igaüks teeb niipalju, kui saab ja tahab ja kuipalju vaba aega on. Ja iga tegu hinnatakse.

„Noored Vabatahtlikud” on uus projekt – esimesed üleskutsed vabatahtlikele ilmusid 2006. aasta aprillis. Pärast väikest suvepuhkust, alates oktoobrist, muutuvad Noored Vabatahtlikud jälle aktiivseks. Keda tegutsema oodatakse? Vabatahtlikuks võivad tulla kõik, eriti on oodatud noored vanuses 14-25. “Kahtlemata ei tee head teod head vaid abivajajatele, ka aitajad saavad nende tegemisest ülihea emotsionaalse laengu”, ütleb Kristel lõpetuseks. Ja ma olen kindel, et järgmisel üritusel tahan ka mina kaasa lüüa.

Löö kaasa: kirjuta kristel@taninfo.ee

Loo on kirjutanud Heateo vabatahtlik Killu Maidla

Pealtnägija alustab uut hooaega...

2006-09-03T18:59:00.000+03:00

...ja kohe esimeses saates on lugu Eesti kodutute jalgpallivõistkonnast. Ära maha maga! Kolmapäeval kell 20.05, ETV.

PS. Ka septembrikuu FHM numbris (lk 64-65) räägitakse kodutute jalgpallist. Intervjuu on seal meeskonnaliikme Andresega.

Hea Lugu

2006-08-31T17:47:00.000+03:00

Suve alguses kutsusime inimesi üles kirjutama Häid Lugusid - positiivseid ja mõtlemapanevaid jutte, mis ajalehtedesse ei mahu, aga mis kannavad olulist sõnumit. Tuli välja, et idee puudutas õiget keelt - huvi vabatahtlikuna kaasa lüüa oli suur. Täna saate lugeda esimest Head Lugu, mille on kirjutanud Heateo vabatahtlik Hille Karm.

Kõik on võimalik

Baltimaade suurimat konverentsi korraldasid rohkem kui 150 vabatahtlikku

14.-17. juunil toimus Tallinnas kogu maailma noori juhte ja ettevõtjaid ühendava organisatsiooni JCI (Junior Chamber International) konverents ligi 2500 osalejaga 49 maalt. Konverentsi korraldamisel olid abiks enam kui 150 vabatahtlikku, kellest mitmed said osalemisv�imalusest teada Heateo Sihtasutuse kaudu.

JCI konverentsi ettevalmistused võtsid aega kaks aastat. Toiminguid, mida planeerida, oli üle paarikümne - alates konverentsimappide komplekteerimisest ja delegaatide registreerimisest ning õigetesse ruumidesse juhatamisest kuni seminaride assisteerimiseni. Hiljem pälvisid kiidusõnu nii konverentsi direktor Ardo Reinsalu ja tema asetäitja Eva Truuverk kui teised korraldajad. Konverentsist tehtud videot üle vaadates oli Eva sõnul elamuslik jälgida, kui täpselt tegi iga vabatahtlik seda, mida pidi tegema. "Kõik käis nagu kellavärk!" tunnustab Eva.

Kellavärki aitas käima panna vabatahtlike koordinaator Eda Suurorg, kes on igapäevatöös Eesti Ekspressi Kirjastuse personalijuht. Eda meenutab: "Veebruarist poole juunini elasin nii, et üheksast viieni oma töö ja sealt edasi kuni keskööni vabatahtlikuks olemine." Kaks tööd täiendasid teineteist: vabatahtlike koordineerimisel olid abiks Eda igapäevatööoskused ja psühholoogiharidus. "Mulle meeldib inimestega suhelda, meili saatmisele eelistan silmast silma rääkimist," ütleb Eda. Nii kutsuti ka konverentsi vabatahtlikke kõigepealt kodulehtede ja meililistide kaudu, seejärel aga ajas Eda iga kohaletulnuga pikalt juttu.

Vabatahtlikke tuli vanuses 19 kuni 35, ajendiks igaühe soov midagi ära teha ja põneva ürituse ootus. Nii mõnelgi oli olemas varasem meeldiv kogemus vabatahtlikuna. Koordinaator Eda ütleb, et teda ajendas soov vaadata endasse: kas suudan peale harjumuspärase igapäevatöö veel kuidagi kaasinimestele kasulik olla? Vabatahtlikke juhtinuna võib Eda taas kinnitada, et peo peale makstav raha pole sugugi ainus motivaator. Iga töö, ka vabatahtliku puhul, on oluline enesemotivatsioon, soov ennast proovile panna ja teostada. Kuigi oled oma palgatöös tõeline asjatundja, võib see ühel päeval hakata tunduma rutiinsena ning tekib uudishimulik soov proovida midagi hoopis teistsugust.

Ning nii suure konverentsi korralduspoolel oli võimalik osa saada ka suurürituse õhkkonnast ja suhtevõrgustikust. Viimane aga on tänapäeva äris asendamatu väärtusega. Sellest rääkis ka konverentsiseminari üks peaesinejaid, rootsi muusikatööstur Alexander Bard, kes on võtnud suhete väärtuse kokku oma raamatus pealkirja all "Netocracy" (eesti keeles "Netokraatia" ehk "Võrgundus"). Samal suurseminaril, mille osalusmaks ulatus mitme tuhande kroonini, oli konverentsil assisteerivatel vabatahtlikel võimalik osaleda tasuta. Kui lisada veel vabatahtlikele pakutud võimalus osaleda õhtustel seltskonnaüritustel, kutse JCI suvepäevadele ja HEA ENESETUNNE nii tähtsa ettevõtmise kordaminekust, siis on arusaadav, miks vabatahtlikud oma rolliga JCI suurkonverentsil rahule jäid.

Kõikjalt maailmast JCI konverentsile kokku tulnutel palusid korraldajad registreerimislehel kirja panna ka oma suurima unistuse. Mõnigi unistus sai Tallinnas teoks: naine Soomest ratsutas päikeseloojangu aegu inimtühjal rannal, abielupaar tähistas pulma-aastapäeva Tallinna kõrgeimas tornis, noormees Taanist lindistas siinses stuudios oma laulu...

Nii sobis üritust igas mõttes hästi kokku võtma tema moto: Everything is possible! Kõik on võimalik!

Sotsiaalne huumor

2006-08-31T11:30:00.000+03:00

Eile arutasin soomlasest sõbra ja keskkonnaaktivist Lariga seda, kuidas muuta inimeste käitumist sotsiaalsetes küsimustes. Jõudsime üldtuntud järeldusele, et suured kampaaniad - a la tänavaplakat teemal "miski asi on hea / paha" - ei vii soovitud eesmärkideni. Juhib probleemile inimeste tähelepanu, ent ei pane neid tõsiselt mõtlema ega muuda käitumist.

Lari arvas, et lahendus peitub lähenemisviisi muutmises. Soomes kasutatakse sotsiaalsetes kampaaniates palju huumorit ja irooniat.

Näiteks tõi ta tolerantsi tõstmise kampaania võõrtööjõu suhtes. Võõrtöölisi - tihti teise nahavärviga - on Soomes üha rohkem ja neid on ka majanduse arenguks reaalselt vaja, ent neisse suhtutakse tihitpeale võõristavalt ja ebasõbralikult.
Selle kampaania raames trükiti postkaarte. Ühel näiteks olid kujutatud kaks talvisel ajal bussipeatuses kohutavalt külmetavat meest, kes on mõlemad juba peaaegu jääs. Üks ütleb teisele midagi sellist: "No pagan, järgmise bussi peale läheme igal juhul, ükskõik mis nahavärviga juht on!"

Mulle see lähenemine meeldib. Antud juhul ju aitab huumor mõista, et hoolimata pealiskaudsetest välistest erinevustest on tegemist inimesega, kes võib olla bussijuht... aga miks ka mitte ka kolleeg, või sõber...

Heategu võtab tööle

2006-08-28T17:37:00.000+03:00

Kallid lugejad - tahaksin te tähelepanu juhtida sellele, et Heateo Sihtasutus otsib sügisest tööle kahte uut inimest. Lähem info siin. Usun, et ei üllata sellega kedagi, kui ütlen, et Heateos on väga mõnus töötada. Nii et mainige sõpradele ja tuttavatele, äkki on huvilisi.

Minu esimene

2006-08-28T12:01:00.000+03:00

Paavo, tänud mind Heateo päevikusse sisse juhatamast! Et kõik ausalt ära rääkida, siis see on esimene kord, kus ma niimoodi avalikult päevikut kirjutan. Sattusin hiljuti blogide hariduslikust iseloomust lugema ja seal räägiti, et blogid andvat võimaluse enda mõtteid selgeks mõelda. Samas – neid teistega jagades – võib ka olulisi õppimisprotsesse algatada. Proovin siis järgi :)

Mind teeb kurvaks Eesti koolide olukord; eriti see, et koolis ei suudeta välja tuua õpilaste täit potentsiaali. Inglismaal toimiv programm, TeachFirst, millele Paavo juba eelmises sissekandes viitas, on sarnaselt USAs töötava Teach For America (TFA) algatusega üks võimalus probleemi leevendamiseks. Idee on juba 16 aastase ajalooga ja sai alguse USAst, tolleaegselt üliõpilaselt Wendy Koppilt, kes tundis muret haridusliku ebavõrdsuse pärast. (USAs on madalama sissetulekuga piirkondade koolilõpetajatel keskmisest seitse korda väiksem tõenäosus ülikool lõpetada.) Wendy otsustas motiveerida parimaid üliõpilasi, et nad läheks koolidesse õpetajaks ja aitaksid kaasa olukorra parandamisele.

Ta tegi seda läbi õpetaja elukutse rõhuasetuse muutmise, öeldes, et õpetajad on juhid ning õpetamine on juhtimiskogemus. Väga hea juhtimiskogemuse saab just 11-16 aastaste noortega, eriti kui eesmärgiks on tõsta nende õppeedukust. Tulemus? Tänaseks on USAs 14 000 TFA õpetajat, kes on kokku õpetanud 2 miljonit noort – ja oluliselt parandanud õpetaja elukutse mainet ja prestiiži, rääkimata isiklikust arengust, mida noortega töötamine ja nende juhendamine kaasa toob.

Ka Eestis saadab õpetaja elukutset vähene respekt. Üheks suurimaks probleemiks, hoolimata koolilaste arvu vähenemisest, on õpetajate puudus. Kas sarnane programm, kaasata tulevasi juhte Eestis koolidesse õpetajaks, toimiks? Mis veel võiks motiveerida parimaid ülikoolilõpetajaid kaasa lööma? Kas saaksime üheskoos vähendada koolidest väljalangejate arvu ja tuua õpilastele sära silma? Heateo abiga loodan nendele küsimustele varsti vastuse leida!

PS! Muuhulgas on koos Raivo Juurakuga plaanis luua Endiste Õpetajate Liit. Ikka selleks et selgemaks saada, miks koolist ära minnakse. Kõik endised õpetajad on oodatud liituma ;)

Tere Teibi!

2006-08-23T13:14:00.000+03:00

Heateo üha suurenevasse perre lisandus Teibi Torm, aga meile on ta lihtsalt Teibi. Teibi tegutseb järgmise kahe kuu jooksul noorte õpetajate programmi (TeachFirst) väljatöötamise kallal. Eesmärk on juba järgmisel sügisel ka Eestis noori ülikoolilõpetajaid õpetajaks koolitada, aga sellest kõigest räägib ta varsti ise lähemalt. Täna on Teibil sünnipäev! Palju õnne!

Indiaanlasena kauboide keskel

2006-08-14T11:13:00.000+03:00

Kevadel oli televisiooni uudistesaates huvitav probleemlugu. Nimelt tekitab ühes Tartu äärelinna elamurajoonis probleeme kodutute varjupaik. Kodutud liiguvad varjupaiga ümbruses päevasel ajal ringi ja tekitavad oma olemasoluga möödujatele ebamugavust. Nad haisevad, neil on seljas räpased ja katkised riided. Samuti kardavad kohalikud oma laste pärast, sest varjupaiga lähedal asub lasteaed. Siiani pole midagi juhtunud, kuid stressi tekitab ikkagi. Ja loomulikult veelgi suurem kui kartus laste pärast on kohalike elanike hirm ümbruskonna kinnisvarahindade võimaliku langemise pärast.

Õnneks selgus uudislõigu lõppu monteeritud intervjuust linnavalitsuse ametnikuga, et paari aasta perspektiivis tuleb probleemile lahendus. Kodutute varjupaik viiakse üle Tartu tööstusrajooni, kus ainult hallid betoonaiad, tolmunud tehastehooned ja laokil autoparandustöökojad. Seal ei häiri kodutud enam kedagi, samuti ei mõjuta nad sealseid kinnisvarahindasid. Seega lõppes uudis optimistlike nootidega – lahendus juba paistab!

Tallinn Pride 2006 esindaja Lisette Kampuse sõnul ründasid noormehed paraadi keskosa kivide ja kaigastega, püüdes kõigepealt tabada eelkõige naisi. Tõsisemaid vigastusi sai umbes 5-6 inimest, üks prantslane viidi peahaavadega ka traumapunkti.

/Eesti Päevaleht Online/

Kuuldes laupäevasest Pride’i paraaadi ründamisest, meenuski mulle esimesena uudislugu Tartu äärelinna kodutute varjupaigast. Väga mugav oleks ju kõik ebamugavust tekitava (s.t Cosmopolitani või FHMi kaanepildist erineva) – kodutud, homod, invaliidid, kerjused, puuetega lapsed, teisest nahavärvist inimesed, lonkavad vanurid jne jne – viia kuhugi tühermaale, kus nad saaksid siis piiratud alal lihtsalt eksisteerida. Mitte kunagi ei tule enam tänaval kerjavast vanatädist piinlikkust tundes silmi ära pöörata ja möödudes sammu kiirendada, või oma lapsele seletada, miks sai äsja tänaval möödunud mustanahalisele põlglikult kõõritav kiirpilk heidetud.

Ah jaa, tuli veel meelde, et kodutute varjupaiga loos oli ka intervjuukatke ühe kodutuga. Küsimusele, miks ta varjupaigas paigal ei istu, vaid lasteaia kõrvale murule tuleb, anti konkreetse vastuse: varjupaigas elutingimused kohutavad (videopilt kinnitas seda: remontimata ruumid, räpased voodid üksteise kõrvale surutud), sooja vett on ainult hommikupoole öösel jne.

Igal asjal on oma põhjus. Meil kõikidel on probleeme. Elus ongi palju probleeme. Paljusid nendest probleemidest on samas võimalik ennetada hoolivusega, arusaamisega. Loomulikult on lihtsam mitte aru saada. Samas see pole mingi vabandus, kui vaadata, kuhu mitte mõista tahtmine meid viib.

Värdjad, idioodid, väärakad – miks peaks süvenema arusaamisesse millestki, mis tundub võõrastav, mõttetu? Khm... noh, võib-olla näiteks seetõttu, et ka ISEENDAST aru saada. „Normaalse inimese” kriisi näitavad Eestis abielulahutuste arv, alkoholitarbimise ulatus ja sellega kaasnevad tervisehädad ning õnnetused, enesetappude hulk jne. Eelmisel nädalal kohtusin MTÜ Eluliin esindajatega, kelle kriisinõustamise teenust Tallinnas kasutas eelmisel aastal 3663 isikut. 3663 (!) Tallinnas elavat „normaalset inimest”, kes on jõudnud oma normaalses elus punkti, kust ei jõua enam edasi minna.

Suutmatus mõista teisi viib suutmatuseni mõista ennast. Suutmatus tulla toime teistega toob kaasa suutmatuse tulla toime iseendaga. Erinevuste kaikaga laiali peksmine ja silma alt ära saatmine ainult vähendab inimese võimet maailmast terviklikult aru saada ja ka iseenda probleeme lahendada.

Kuidas mõista teisi paremini?

Noh...

Vabas vormis üks
tsitaat James Baldwinilt:

On tohutuks šokiks umbes viie- või kuueaastaselt avastada, et oled sündinud kauboide maailma hoopis indiaanlasena.

(Originaalis: It is a great shock at the age of five or six to find that in a world of Gary Coopers you are the Indian).

Kujutlege ennast hetkeks indiaanlasena kauboide
maailmas. See tähendab mingil põhjusel tõrjutud olemist meie suurepärases ühiskonnas, mille majanduskasv oli eelmisel aastal ca 9,8%. Kui suudame end mõelda teiste inimeste sisse – olgu tegemist gay’de, kodutute... või omaenda vanemate, laste, sõprade, kolleegidega... miks mitte ka suvalise inimese sisse tänavalt; inimese sisse, kes on suure tõenäosusega sama tore nagu sa ise – oleme astunud esimese sammu suurema mõistmise ja suurema hoolivuse suunas. Arusaamine on oluline. Miks peaksime ilma arusaamist omamata arvama, et meie enda piiratud elukogemusest, igapäevaste ajalehtede ja televisioonisaadete poolt antud „teadmistest” piisab kellelegi hinnangute andmiseks, rääkimata hukkamõistmisest?

Mõeldes sellele... enamus inimesi tunneb end mõnikord indiaanlasena kauboide maailmas... mõned meist tunnevad seda kogu aeg...

...kodutu, kelle päeva ainsaks helgeks hetkeks on lasteaia kõrval murul päikese käes korraks mõnuleda (kui õnnestub möödakäijate vihkavaid pilke eirata)...

...omasooarmastaja, kel pole vägivalla kartuses võimalik avalikus kohas oma armsamal hetkekski ümbert kinni võtta...

...varateismeline tüdruk, kelle vanemad on töötuks jäänud, alkoholi tarvitama hakanud, ja kelle ainsaks väljapääsuks tundub olevat hingevaeva leevendamine heroiiniga ja hinge sees hoidmine oma keha müües...

... või kontoriametnik, kelle laulatatud abikaasa pole teda enam ammu-ammu hommikul hüvastijätuks suudelnud (hüvastijätuks on ta juba mõnda aega suudelnud ilmselt kedagi teist, vähemalt selline kahtlus on), ja kellele tööpäeva jooksul kella kaheksast viieni pole mitte keegi naeratanud... MITTE KEEGI!!!...

... me kõik oleme mõnikord indiaanlased kauboide maailmas... ja mõned peavad seda kogu aeg olema... samas ei pea ju see nii olema... alustada võikski naeratamisest... naeratamisest teisele inimesele, temale silma vaatamisest, temast aru saamisest!

Sotsiaalne ettevõtlus ja karud

2006-08-10T16:27:00.000+03:00

Karu on suur, karvane ja olenevalt liigist pruun, must või hallikas metsloom. Sotsiaalsed ettevõtjad enamasti ei ole kuigi suured ja vaid väga üksikutel juhtudel on nad silmatorkavalt karvased. Mis siis ühendab neid kahte?

Juuli lõpus ja augusti alguses toimus Rumeenia mägedes, Predealis rahvusvaheline väitlusüritus IDEA Youth Forum 2006, kus osales üle 250 noore Euroopast, Aasiast, Aafrikast ning Põhja- ja Lõuna-Ameerikast. Ürituse põhiliseks sisuks olid töötoad ja väitlused teemal "The world’s fresh water should be considered common property." Samas oli õhtuti võimalik laagris osalejatel moodustada oma töötubasid erinevatel teemadel mõtetevahetuseks. Ühel sellisel õhtul kutsusin osalejaid kokku, et rääkida nendega sotsiaalsest ettevõtlusest.

Alustasin kodutute jalgpalli MMi reklaamvideoga. Edasi rääkisingi Mel Youngist, seejärel Jeroo Billimoriast, Heateo sotsiaalse ettevõtja konkursist ja MTÜ Hingest tegemistest. Järgnenud vestlus oli väga innustav - mitmed osalejad rääkisid sotsiaalsetest projektidest, milles nad osalevad või mida nad korraldavad. Näiteks kuulsin Rumeenias toimivast projektist, mis viib tavakoolide õpilasi kokku erivajadustega noorte koolide õpilastega, et üheskoos tegutsedes teineteist paremini tundma õppida. Noormees, kes mulle programmist jutustas, käib vabatahtlikuna koos oma klassikaaslastega vähemalt kord kuus lähedalasuvas liitpuudega (st. nii füüsilise kui vaimse puudega) noorte koolis korraldamas erinevaid üritusi. Emil (fotol jõuluvana kostüümis) rääkis, kuidas nad ükskord istutasid koos taimi. Tema aitas ühel ratastoolis noormehel (kelle nimi mul enam kahjuks meeles ei ole) taimeistikuid kasvama panna. Päeva lõpul näitas noormees emilile oma mullaseid käsi, naeratas ja ütles: "Ma armastan oma käsi selle pärast, mida ma nendega täna tegema olen õppinud."

Veel mitu päeva pärast üritust tulid nii laagris osalevad noored kui ka mitmed treenerid uurima lisainfot Heateo tegemiste kohta Eestis või jagama oma muljeid ja kogemusi. Vaimustav! Järgmisel aastal toimub laager Tsehhis ning seal üritan viia terve laagri ajal läbi väikese noortegrupi jaoks sotsiaalse ettevõtluse programmi.

OK, aga karud? Karudega on nii, et kuna Rumeenias on nende tapmine keelatud ning kuna prügikastidesse visatud toit on karudele lihtsaks maiuspalaks, siis võisime kahe nädala jooksul peaaegu igal öösel rõdult vaadata, kuidas karud ümber hotelli tatsasid ja prügikastidest toitu otsisid. Lõpetuseks tarkusetera - kui Rumeenia mägedesse matkama lähete, siis ärge ööseks toitu telki jätke, vaid vinnake see kotiga puu otsa. Nii ei tule mesikäpad und rikkuma.

Suvi soos, mõte rabas

2006-08-04T15:53:00.000+03:00

Kuigi Soomaal sai käidud juba mitu nädalat tagasi, on mõte endiselt rabas...

http://www.talveakadeemia.ee/suveakadeemia/

Toimus selline vahva üritus nagu Suveakadeemia. Toimumise kohaks Soomaa, osalejateks keskkonnahuvilised noored ja tegevusteks... noh, enam-vähem kõik alates koduveini valmistamisest ja Soomaa hosteli ökomärgistamise vaatenurgast hindamisest kuni rabajärves suplemiseni välja. Aeg aja mahavõtmiseks, et olla loomulikus keskkonnas, istuda lõkke ääres ja ajada juttu... või vaikida, kui selleks soovi.

Suveakadeemia näol on tegelikult tegemist Talveakadeemia (www.talveakadeemia.ee) tütarprojektiga. Talveakadeemia näol on tegemist juba traditsiooniks muutunud üritusega, mis kindlasti üks Eesti kvaliteetsemaid noortekogunemisi:
keskkonnahuvilised noored väitlemas teadusartikli konkursi tulemuste üle,
mõtteid vahetamas visioonikate mõtlejatega,
aitamas talgutes ja praktilistes töögruppides osalemise kaudu kaasa kohaliku kogukonna arengule,
tuulutamas pead ja mõtlemist...
See kõik on organiseeritud väga elurõõmsa ja motiveeritud, eesmärgile orienteeritud ja professionaalse vabatahtlike meeskonna poolt. Kui eesmärgiks on muuta inimesi ja seda, kuidas nad mõtlevad, peab ka ise teistmoodi mõtlema. Tegutsema raamidest väljas. Tegutsema vabatahtlikult. Omal initsiatiivil.

Olenemata vanusest (sest noorus(likkus) = hingeseisund) on Talveakadeemia üritus, mille tasub meelde jätta. Tasub meelde jätmist, osalemist, ja kaasa aitamist.

Talveakadeemia kui väga intensiivne ja kindla struktuuriga üritus tõigi eelmisel talvel kaasa mõtte organiseerida vabamas vormis Suveakadeemia. Selleks, et osalejatel oleks aega asjade üle mõelda, mitte lihtsalt tegutseda ja tegutseda.

Minu enda kõige hämmastavam kogemus oli viltimine. See seisneb selles, et keerad mingi väikese kõva asja ümber lambavilla ja lõnga ning hakkad seda nõelaga torkima. Just nimelt torkima. Tulemuseks on ilus värviline pall. Uskumatu. Me istusime suure grupiga, torkisime ja torkisime. Igaüks omaette. Järgmine tegevus (sportlik meeskonnamäng) tuli juba peale, ent keegi ei tahtnud viltimist pooleli jätta.
Võib-olla süvenesime sellesse tegevusse põhjalikult seetõttu... hmmm... seetõttu, et me ei võta endale igapäevaelus piisavalt aega, et teistele tähelepanu pööramata olla iseendaga;
olla, ja samas luua midagi lihtsat, ilusat, armsat... mille ainus funktsioon ongi olla lihtne ja ilus ja armas. Meie maailm võikski koosneda lihtsast ja ilusast ja armsast, selline mõte tekkis. Aga palju kergem tundub olevat rabeleda keeruliste asjadega, sest lihtsusega on vaja osata koos olla. See on raske. Keerulisus nõuab reageerimist, tegutsemist. Lihtsus nõuab... oskust olla. Lihtsalt olla. Olla lihtsalt.

Ilus värviline pall on mu töölaua peal. Selleks, et need mõtted meelest ära ei läheks. Võib-olla kunagi kingin selle edasi kellelegi, kellel läheb seda rohkem vaja. Või kes on ise lihtne ja ilus ja armas.

Heategu tegema

2006-08-03T14:53:00.000+03:00

Heateos töötavad hajameelsed inimesed. Või on see see, et kõigil on kogu aeg liiga kiire? Kui me kolmapäeviti tervisejooksul käime, üsna kohusetundlikult muide, iga nädal oleme vajalikud kolm inimest kokku saanud, siis on alati mingi jama nende kiipidega, mis tuleb jalgade külge kinnitada, et aeg ilusti registreeritud saaks.

Kui ma suvel tagasi tööle tulin, siis juba aimasin halba, nähes väikest, pudelikorgi-suurust vidinat, mis kindlastikindlasti tuleb jooksule kaasa võtta. Juba esimesel nädalal kaotasin jubina nii lootusetult koju ära, et leidsin otsingute käigus üles kaks eelmiste aastate kiipi – nii põhjalik ja lootusetu oli see otsimine. (Hiljem leidus kadunud kiip muidugi täiesti triviaalselt kusagilt pükste taskust.)

Kurja juur.

Aga rääkima hakkasin ma sellepärast, et eile õnnestus Arturil kaotada ära oma kiip, mille ta oli sidunud paelaga jala külge. Või noh, ta arvas, et ta on selle kaotanud. Tegelikult jalutas ta ligi pool tundi jooksupaiga läheduses, arvates et on kiibi kaotanud, aga asi oli kõik see aeg endiselt tema jala küljes. Sellised lood.

Lisaks harrastab Jaan meil isiklike kirjade saatmist tervele kodanikeühenduste listile ja EMSL-i töötajatel on selle kohta verb, kui keegi midagi kontorist välja tormates maha unustab ja tagasi tuleb – Heategu tegema.

Loodus annab, loodus võtab

2006-07-12T16:39:00.000+03:00

1971. aastal alustati Aafrikas projektiga, mille eesmärk oli säilitada ning taastada Aafrika rahvameditsiini ravimeetodid. 14 aasta jooksul otsiti üles paljude Aafrika riikide parimad rahvaravitsejad. Eesmärgiks oli leida looduslikke alternatiive Euroopa ja Ameerika ravimifirmade sünteetilistele ravimitele ning seeläbi võidelda Aafrikat piinavate epideemiatega. Leitud ravitsejatel paluti omavahel kohtuda ja suhelda ning koostöös luua sobivad taimsed segud AIDSi, hepatiidi, diabeedi, malaaria jt haiguste raviks.

1989. aastal avati Senegalis uurimiskeskus nimega CEMETRA, mis tegeleb ravitsejate poolt loodud ravimite uurimise, testimise ja tootmisega. Keskuse tänaseks kõige kaugemale jõudnud ravimiprojekt on AIDSi ravim METRAF-AIDS, mille laboratoorne testimine viidi läbi Institute Pasteur 'is Pariisis ning mitmetes USA nimekates ülikoolides. Kliinilised testid toimusid samade institutsioonide järelvalve all Aafrikas. Tulemused olid hämmastavad - METRAF-AIDS oli raviomadustelt igati võrreldav sünteetiliste antiretroviirusravimitega, kuid sellel polnud ühtegi sünteetiliste ravimite negatiivset kõrvaltoimet. Aafrika ravitsejate selgitus oli lihtne: "Loodus annab haiguse, loodus oskab seda ka ära võtta."

Tänaseks on CEMETRA ravitsejad välja töötanud ka mitmeid teisi katsejärgus olevaid loodusravimeid sh. diabeedi ja hepatiidi raviks.

Kogu projekti veab eest Erick Gbodossou, Euroopas meditsiinidoktori kraadi saanud kuid oma elu Aafrika rahvameditsiini taastamisele pühendanud sotsiaalne ettevõtja.

Kui paljusid eestlasi vaevatest haigustest saaks globaalsete ravimifirmade sünteetilise toodangu asemel ravida looduslike preparaatidega, kui meie esivanemate ravitsemisteadmised oleksid kokkukogutud ja taaskord kasutusse võetud?

Lisalugemist:
http://www.health-e.org.za/news/article.php?uid=20020726

Vanglanoored juhivad projekte

2006-06-29T11:16:00.000+03:00

Tänases Postimehes ilmus artikkel, kus räägitakse vanglanoorte juhivatest omaalgatuslikest projektidest. Nimelt on neljas Eesti vanglas on käimas kuus projekti, mille kogumaksumus küündib peaaegu 400 000 kroonini. Noored kinnipeetavad arendavad end ühiskonda naasmiseks, harivad ka vabaduses viibijaid ning väntavad filmi.

Projektid, mida noored teevad, aitavad neil mõtestada oma elu kulgu ning manitseda teisi riskigrupi noori mitte sattuma vanglasse, samuti sisustada vanglas veedetavat aega, korraldades sotsiaalseid diskussioone, spordi- ja muusikaüritusi.

Tegemist on esmakordse algatusega Euroopas, mis on oma edukusega pälvinud tähelepanu ka välismaal. Loe Postimehe artiklit edasi siit.

Kiiduväärt algatus, aitab vähemate võimalustega noortel jälle rajale saada. Laiemalt aga toetab noorte ettevõtlikust Eestis üleüldse, et tulevikus nende poolt kujundatav Eestis ühiskond oleks hea, terve ja hooliv.

Fotol Murru vangla noorteprojektide tuumikgrupp: tagareas vasakult kinnipeetav Harri, koordinaator Ülly Enn, sotsiaaltöötaja Kaidi Kivisaar. Esiplaanil kinnipeetavad Deniss ja Anatoli. Autor Raigo Pajula, Postimees.

Inspiratsioon Sõpruse kinost

2006-06-23T16:00:00.000+03:00

Sotsiaalse ettevõtja konkursi pidulik lõpetamine toimus sel teisipäeval Sõpruse kinos.

Risto, Margus ja Kaarel (mtü Hingest) on päriselus vahetud ja siirad -- ja mul on tohutult hää meel, et seesama sümpaatne olemine paistis samamoodi välja Sõpruse kino laval, kui nad oma auhinda vastu võtsid. Usun, et siiras soov puuetega inimesi abistada ja aidata nende käsitööd turustada on inspiratsiooniks paljudele noortele sotsiaalsetele ettevõtjatele.

Artikkel Eesti Päevalehes: Igapäevane heategu toob hea une

Ma imetlen Riina julgust ja tema tõsist soovi tuua tavainimese teadvusesse arusaam, et HIV puudutab meid kõiki. Nii nagu Riina jõudis pisikesest Martna koolist Haapsalusse, siis Tallinnasse Prantsuse lütseumi, Pedasse, Põhja-Inglismaale, Durhami ülikooli ja lõpuks Oxfordi -- kõik omal käel, iseseisvalt, julgelt tulevikule vastu astudes. Ma usun, et Terve Eesti Sihtasutusel on ees suur tulevik.

Artikkel Eesti Päevalehes: Riina Raudne aitab HIV-i ennetustööd teha

Ma meenutan meie erikülalise, Cafedirect'i juhi Penny Newmani õpetussõnu: mida iganes sa teed, ära unusta neid väärtusi, mis on sulle olulised. Cafedirect on inspireeritud soovist aidata vaeseid kohvi- ja teetootjaid Mehhikos, Peruus, Haitil, Kamerunis, Tansaanias, Sri Lankal ja teistel maadel. Kui ettevõte on kasvamas (möödunud aastal oli nende müügikäive ca 500 miljonit krooni), siis on seda olulisem oma põhiväärtustele kindlaks jääda.

Lühifilm Penny hiljutisest reisist Lõuna-Mehhikosse ja Nikaraaguasse.

Ning veel teinegi Penny mõte: õiglase kaubanduse toode (olgu selleks kohv, tee, kakao või midagi hoopis muud) peab inimesele maitsema - see on esimene eeltingimus, et ta saaks populaarseks. Teiseks peab ta võitma klientide südamed ja alles kolmandaks mõistuse. "The vision of Cafedirect is to capture the tastes, hearts and minds of mainstream hot drinks consumers."

Pildil konkursi üks võitjatest, Terve Eesti Sihtasutuse eestvedaja Riina Raudne (keskel), konkursi suurtoeaja Hansapank Eesti juhatuse liige Helo Meigas (vasakul) ja Heateo Sihtasutuse nõukogu liige Maarja Oviir-Neivelt (paremal). Foto: Andres Kralla, Äripäev.

Rahaga, rahata

2006-06-23T00:27:00.000+03:00

Tänases Äripäevas on artikkel sellest, et noored teenivad sotsiaalprojektidele sponsoreid otsides taskuraha.

Heategevusliku projekti raames jagatakse lasteaedadele, koolidele ja lastekodudele fotokunsti raamatuid. Noored, kes aitavad sponsoreid leida, teenivad ise 12% sponsorlustulust.

"Juba ammu ei nimeta ma taolisi projekte heategevusprojektideks - paraku on kõik muutnud äriks ja mul on sellest väga kahju," ohkab projekti peakoordinaator ning juht Kärt Anvelt.

Ka Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse esimees Marti Martinson ütles Anveltile, et tasuta ei tule keegi enam ühtegi tööd tegema.

Nujah, eks igaüks räägib ikka oma mätta otsast. Kuuldavasti olevat paljudes perekondades nii, et laps viib kodus prügikasti välja ainult siis, kui ta selle eest raha saab...

Samas kui minu mätta otsast vaadates tundub küll, et noori vabatahtlikke tuleb aasta-aastalt ikka järjest juurde.

Mõtleme kasvõi neile, kes on käinud vabatahtlikena Taaskasutuskeskusele annetatud esemeid sorteerimas, kes käivad Pimedate Ühingu raamatukogus raamatuid linti lugemas, kes osalevad Eestimaa Looduse Fondi talgureisidel, kes on abiks Avatud Noortekeskustes ja nii edasi...

Elagu noored vabatahtlikud!

Uudiseid kodutute jalkaväljakult

2006-06-23T00:06:00.000+03:00

Saksamaal toimub jalgpalli MM, aga õige jalkapidu hakkab kahe ja poole kuu pärast Lõuna Aafrika Vabariigis. Kodutute jalgpalli MM on tõeline pidu, tõeliste kangelastega!

Meie sõber Arkadi (keskel) koos Peterburi kodututega.

Käisime täna õhtul koos Mareki ja Madisega jälle kodutute varjupaikades, üritame neid ikka jalgpallitrenni meelitada. Tänase õhtu noos ei olnudki nii paha: ühes varjupaigas leidsime noore eesti kuti, kes tundus täitsa jalkahuviline ja asjalik, teises leidsime ühe vene mehe, kes olevat kunagi Mart Poomi ja Martin Reimi vastu mänginud, kolmandas ütles varjupaiga peremees, et tuleb pühapäeval trenni.

Selline uudis ka, et Alasi tn varjupaigas oli üks mees endale just Ford Transiti bussi ostnud. Hind kolm tuhat krooni, automaatkäigukastiga! See on jälle üks selline asi, mida võibolla mõni ei oskaks kodutult oodata, aga näed siis!

Ühes varjupaikadest olid jälle uued valvurid. Me polnud nendega varem kohtunud ja nad olid alguses päris skeptilised meie suhtes. Nad olid umbes sellise suhtumisega, et ega nendest kodututest ei tule keegi trenni - ainult siis ehk tulevad, kui me neile viina ja õlut lubame...

Seda kuulates jäin mõtlema, kuidas see ikka on võimalik, et Pioneer Human Services suudab mitmeid sadu endisi vange tööle rakendada. Aga kõik vist hakkab peale sellest, et neisse ei suhtuta nagu kõntsa - vaid nagu inimestesse. Ja teisalt ka see, et pannakse väga selged reeglid paika, distsipliin on küllaltki range. Aga samas, suhtumine inimlik.

Kodutute jalka MMi alguseni on jäänud 2 kuud ja 22 päeva. Turniiriga seotud uudiseid võib lugeda streetsoccer.org lehelt.

Table Mountain - foto Cape Town Routes Unlimited
See vaade pidavat paistma kodutute jalka MMi turniiripaigast, Kaplinnas

Sünnipäevapidu

2006-06-20T16:26:00.000+03:00

10.-11. juunil tähistasime Kesk-Eestis, Esna ja Vodja kandis, Heateo Sihtasutuse kolmandat sünnipäeva.

Külalised olid Vodja koolimaja juures oodatud alates laupäeva keskpäevast ja pidu kestis pühapäeva pealelõunani.

Abistasime kohalikke inimesi kergematel talgutöödel, vaatasime filme sotsiaalsetest ettevõtjatest ning Michael Palini ringreisist Himaalajasse, jalutasime metsas ja tegime higitelki. Oli päikseline sünnipäev toredate inimeste seltsis!

Ja ereda maitseelamuse pakkus muidugi kokatädi Valja poolt valmistatud kitsepiimast kuum kakao:)

Vaata nädalavahetuse pilte siit.

Vabatahtlikkusele uus hoog!

2006-06-12T19:31:00.000+03:00

09. juunil toimusid Esna mõisas vabatahtliku tegevuse mõttetalgud. Eemärgiks oli analüüsida seniseid õppetunde ja parimaid kogemusi ning koos uurida, kuhu vabatahtlikkus Eestis liikuma peaks. Kohal olid ühenduste esindajad, kes seni vabatahtlikkusega vahetult kokkupuutunud on.

Tegemist oli arvatavasti aasta esimese tõelise suvepäevaga, seega möödusid arutelud looduskaunis paigas rõõmsalt ja lennukalt.

Kõik üritusel välja öeldud mõtted saavad väljundi ka ühise kokkuvõtte näol, mis muudetakse juuli alguses huvilistele avalikuks sellesama veebipäeviku vahendusel. Samuti edastatakse see Eesti Kodanikuühiskonna Arengukontseptsiooni (EKAK) raames koostatava vabatahtliku tegevuse strateegia töögrupile.

Mõttetalgud said teoks tänu Heateo Sihtasutuse, Tartu Vabatahtlike Keskuse ja Balti-Ameerika Partnerlusprogrammi koostööle. Samuti aitäh kõigile osalejatele.

Et head ideed teoks saaks

2006-06-06T00:13:00.000+03:00

Alates 31. maist saab esitada elektroonilisi taotlusi Hansapanga
noorteprojektide konkursile “Tähed särama”. Esimene taotlusvoor lõpeb 3. juulil. Kui varem toimus konkurss kord aastas, siis tänavu leiab aset kolm taotlusvooru, mille raames jagab pank noorte toetuseks kokku 1,2 miljonit krooni. Sel aastal saavad taotlusi esitada MTÜde, klubide, koolide ja muude noorteorganisatsioonide kõrval ka eraisikud.

Konkursiga soovitakse toetada noortele suunatud tegevusi ja noorte aktiivsust ideede elluviimisel. Konkursi kaudu otsitakse ka uusi ja uuenduslikke heategevusprojekte ning ideid, mille elluviimisel saab pank abiks olla. Programm „Tähed Särama” väärtustab isetegemist, kohalikku algatust ja avaramalt mõtlemist.

Üks 2005. aastal toetust saanud lahe projekt on näiteks MTÜ Kinobussi ettevõtmine "Kinobuss lastekodudesse". Tegemist on mahuka heategevus-projektiga, mille käigus külastatakse vähemalt 30 Eestimaa lastekodu. Lastele Kino koju kätte! - tehakse filme ja animatsioone ning vaadatakse valikut Eesti ja Euroopa noortefilmidest. Vaata edasi siit.

Projektikonkursist lähemalt: www.npnk.ee/tahed.php

Kas Sina oled juba vabatahtlik?

2006-05-30T20:56:00.000+03:00

Alates aprillikuust tegutseb Kristiine Noortekeskuse juures üks lahe vabatahtlike klubi. Kohtusin eile klubi ellukutsuja ja eestvedaja Kristel Lipandiga (keskuse noorsootöötaja), kes rääkis suure kire ja entusiasmiga nende senistest tegemistest ning tulevikuplaanidest.

Noored ei tea tihti vabatahtlikkusest kuigi palju. Et aga neile näidata võimalusi vabatahtlikuna oma silmaringi laiendada ja samaaegselt heategusid teha, otsustas Kristel ellu kutsuda vabatahtlike klubi. Hüüdlauseks sai: kas sina oled juba vabatahtlik? Nii mõneski Tallinna kohvikus ja teadetetahvlil on ka täna märgata lahedaid rohelisi postreid, mis just selle lausega noori klubiga liituma kutsuvad.

Natuke klubist siis: alates aprillikuust käib klubis koos ligi 20 noort. Klubiga saavad igal ajal liituda kõik aktiivsed 14-17 aastased noormehed ja neiud, kellel on soov midagi peale diivanil istumise ja niisama passimise ette võtta ja ära teha! Klubi liikmetelt eeldatakse tahet ja valmidust teha head, energia panustamist ning mõtlevat, hoolivat, särtsu täis isiksust. Eelnev kogemus pole vajalik, karta pole vaja ka seda kui regulaarselt klubi tegevustest osa võtta ei saa, igasugune panus on teretulnud! Klubi korraldab keskmiselt kolm üritust kuus.

Paari kuu jooksul on toimunud juba matk Pedassaarele, heakorrapäev Dunteni pargis ja lastemänguväljakute juures, käidud Padisel metsa istutamas, Tallinna Loomade Hoiupaigas aknaid pestud ja koertega jalutatud jne. Juuni alguses abistatakse vabatahtlikena Tallinna Vanalinna Päevi korraldada.

Vabatahtlike klubi kohta saab pikemalt lugeda siit.

Rõõm on kohata taolisi tegusaid noori, edu neile :)

Kõik algas kümblusest

2006-05-25T22:55:00.000+03:00

Kõik algas sellest, et Jaan tuli tagasi keelekümblusest.

Olime tegelikult juba mitu kuud mõelnud, et võiks hakata Heateo veebipäevikut pidama. Eelkõige selleks, et jagada oma mõtteid, tundeid, tulevikunägemusi, uskumusi, kahtlusi... kõike seda, mis me Heateo Sihtasutuses töötades läbi elame.

Ehk siis lugusid sellest, kuidas me Kotka tänaval kodututega jalgpalli mängime, mida ja miks teeb Seksuaaltervise Liit, kes on Penny Newman, kuidas noored ärijuhid hakkasid ühtäkki abistama puuetega inimesi. Mida meie arvates võiks teha, et Eestis oleks tulevikus parem elada. Ja mida me ise kavatseme ette võtta, selleks et muuta elu paremaks.

Niisiis, Jaan tuli täna tagasi kohtumiselt keelekümbluse programmi eestvedajaga ning oli tohutult inspireeritud.

Aga eks ta kirjutab sellest varsti ise pikemalt...

* * *

Mõtlesin siia alustuseks lisada ka ühe pildi meie ühisest kollektsioonist. Kahjuks sellist ei leidnudki, kus me oleks kõik korraga peal.

Siin on Kairi, Artur, Margo ja Paavo olemas. Jaani peame veel ootama...